reede, 18. oktoober 2019

Muusikapäevast; külalistest; loodusainetenädalast, hõimupäevast; ettelugemisest - TAG 07.10-18.10.2019

"Inimene kui õppimisvõimeline olevus liigub tuntud minevikust tundmatusse tulevikku. Suudame minevikust kaasa võtta ainult selle osa, mis meile on tuntud, ülevaatlik, seletuse või nime saanud, läbipaistvaks ja omaseks muutunud. Nii elab minevik ehk ajalookogemus meis edasi: inimene vajab ajalugu ja arvatavasti inimene ongi ajalugu. Mida laitmatum on inimese side minevikuga, seda õppimisvõimelisem ta on," lausub Lennart Meri ühe oma tähtteose "Hõbevalgem" (ilm 1976) lehekülgedel.
Ning olgem ausad, iga kokkuvõttev blogi sissekanne on pilguheit sellele, mida möödunud kahest nädalast kaasa võtta ning lugejaga jagada.
Lennart Meri tsitaat pole valitud juhuslikkuse alusel - sellel kooliaastal on Lennart Meri olnud keskne tegelane mitmel sündmusel. Näiteks tähistati TAG-s hõimupäeva sellel aastal Lennart Merile pühendatud slaidiesitluste ja ristsõnade lahendaisega. Gümnaasiumirahvas sai mitmes asjas uusi teadmisi.
Abituuriumil oli karjääriõpetuse raames võimalik saada teavet vanglatöö kohta. 12. klassil käisid  külas vanglatöötajad Triin ja Ranel, kes
tutvustasid vanglasüsteemi, kolme Eesti vanglat ning korrakaitsjate riietus- ja kaitseesemeid. Abituriente kutsuti tasuta enesekaitsekursustele - huvi asja vastu oli ütlemata suur. 
Oktoober ei möödu muusikata. Selgi aastal oli traditsiooniline muusikapäev, kus  I ja II kooliastmele tutvustas muusika tegemise võimalusi näiteks vee ja toolijalgadega 
fantaasiapillimängija Silver Sepp. III ja IV kooliastmele aga esitasid järgmisel aastal 100 sünniaastapäeva tähistava Georg Otsa tuntud laule, natukene ka Ivo Linna repertuaari ning Elvis Presley lugusid Tallinna Muusikakeskkooli õpilased. Mõlemad kontserdid võeti vastu tugeva ja tormilise aplausiga. 
Lõimida ja põimida saab moodsas õppes mitmeid valdkondi. Toimus loodusainetenädal, kus sai asjatada erinevate tegevustega: õpetajad lasid
õpilastel lahendada loodusteemalisi ristsõnu ja kirjutada loodusteemalisi haikusid; koguti varjupaiga loomadele annetusi; peeti taaskasutatavate riiete laata; pildistati vett. 
Vaheajalejäämise reedel aga oli sobilik tegeleda ettelugemisega - II tunni ajal said artelased teada, et 151 aastat tagasi pidas 18.10.1868 Vanemuise Seltsis oma esimese isamaalise kõne Eesti ärkamisaja suurkuju Carl Robert Jakobson. Kõnekatkendi lugemine ei vajanud pikka ettevalistust, kuid pakkus infoküllaseid minuteid.
Vihmaohtra ja sügiskollase esimese kooliveerandi saabki kokku võtta ning minna põgusale puhkusele. 

laupäev, 5. oktoober 2019

Põnevaid käimasid; õpetajate päev, kaunis käekiri - TAG 30.09-04.10.2019

"Mõtted näevad paberi ja pliiatsiga kirjutatult paremad välja kui masinkirjas,"  on  kirjanik Nelson Demille öelnud. Kooli tegemised aga kajastuvad kenasti siis, kui neid masina vahendusel inimestele edasi anda. Niisiis...
Tõepoolest, artelased võtsid mõõtu kaunites käekirjadest. Kuigi võitjad pole veel teada - kümnete kirjade võrdlemine on töömahukas protsess, on TAG III korrusel avatud käekirjade näitus, kus on võimalik uurida mitmesuguseid töid.
Oktoobri esimene nädal tõi aga miteviisilist käimist põhikooli teisele astmele. 6.b klass osales Filmimuuseumi haridusprogrammis "Filmi sisse minek". Avastamist ja põnevust oli palju - vanaaegsetes filmitegemise masinate juurest kuni tänapäevase efektse hologrammi tegemise töötoani
välja. Proovida sai erinevaid filmi tegemisega seotud ameteid, katsetada ja avastada võttepaiku ja palju muudki, kaasa arvatud punasel vaibal sähvivate "välkude" paistel filmistaar olla. Õpilastele meeldis toimunud üritus väga..
Sootuks teisel toonil aga toimetas 5.d, kes ühendas oma õppekäigul Pääsküla matkarajale mitu asja - esiteks tutvus klass oma uue klassijuhatajaga; õpilased said määratleta ennast grupi liikmetena ning loodusõpetuses oli võimalik tabada raba olemust suisa sündmuskohal endal. Õppekäik oli meeleolukas, kärarikas, värvirohke ja meeldiv.
Reedel, so 04.10.2019 aga tähistas Arte õpetajaskond ja abituurium õpetajate päeva.
Esimese tunni ajal oli äärmiselt meeldiv esimesne aktus, kus iga õpetaja sai lille ja mõnusa üteluse;  kuulati väga kaunist soololaulu; vaadati
traditsioonilist videot õpetajatest; vahetati juhtkonnaga märke ning kuulati mudilaskoori laulmist.  Aktuse naelaks oli võimlasse siirdumine, kus mängite kardinavõrkpalli. Toimus kolm mängu: abituuriumi noormehed versus meesõpetajad; abituuriumi neiud versus naisõpetajad ning lõpuks mõlema eelneva mängu võitjad abituuriumi noormehed versus abituuriumi neiud, kes osava meeskonnamänguga oma kindla võidu kardinavõrkpallis ka kinnitasid.  

Päeva teisel aktusel aga tunnustati TAG õpetajaid - anti tulemusliku töö eest 5. ja 15. aasta autasu ning eelmise õppeaasta parima klassijuhataja tiitel; parima koorijuhi tunnustus ja iga õppetooli erineval põhjusel parima kolleegile antavad kiitused. Samuti oli võimalik nautida väga meeldivat saksofonikvarteti kontserti ning maitsvat sööki. Abitureindid esitasid oma nägemuse Artest Artele moodsalt mõminaräppides. 
Koolipäeva jooksul oli aga võimalik osaleda ühes omanäolises arvamismängus - õp Külli Hanseni algatusel tuli kolleegidel ja õpilastel ära arvata õpetajate noorpõlve/lapsepõlve pildid. Mäng oli väga edukas ning meeleoluline. 
Päev möödus ruttu ning tuletas kuidagi liiga kähku meelde, et kahe nädala pärast on kooliperel oodata sügisvaheaega. 

reede, 27. september 2019

Noortelaagrist; lahtiste uste päevast; tuletõrjeõppusest; maailmakoristuspäevast; ilusa käekirja nädalast; huvitavatest tundidest - TAG 03.09-27.09.2019


"Me liigume edasi, avame uusi uksi ja teeme uusi asju, sest me oleme uudishimulikud ning seesama uudishimulikkus suunab meid uutele radadele," ütleb Walt Disney 1955. aastal.
Ning tõepoolest peab see paika - uudishimulikkus on alati olnud üks osa õppeprotsessist, mis paneb õpilase kaasa elama, kogemusi omandama, uudistama, põnevusega koolielust osa võtma. Nii nagu varem ja ilmselt ka edaspidi.  September on olnud ühtepidi sisselamiseks ja teisalt ka taas uudse kogemiseks, uutele radadele minekuks
Näiteks muutis TAG sellel aastal uute gümnasistidega seotud traditsiooni - pika ja mõnes mõttes tüütu rebastenädala asemel toimus 10. klasside ja organisaatorite ning osade 12. klasside õpilaste käe all hoopiski sõpruskohtumine Kloogaranna Noortelaagris, kus võeti mõõtu spordis, mälumängus, anti rebasevanne, tutvuti gümnasistide, klassijuhatajate ning kaasõpilastega. Vahva ja tegemisohtra päevaga jäid kõik asjaosalised rahule.
Uus õppeaasta nõuab lahtiseid uksi ning 17.09.2019 said lapsevanemad kohtuda taas õpetajatega, arutada kooliga seotud asju, tutvuda uute klassijuhatajatega või arutada juba tuttvate õpetajatega jooksvaid küsimusi. Samuti oli võimalus müüa koolivormilaadal õpilase väikseks jäänud rõivaid.
Sama päeva hommikul aga toimus iga-aastane tuletõrjeõppus, kus vaadati koolipere oskusi evakueerumisel. Õppus tekitas palju elevust nii õpilastel kui õpetajatel ning artelastel tuli lisada teadmistekontole (vana)uusi kogemusi.
On loomulik, et teadlik õpilane osaleb ka sellistel tegemistel, mille ette saab liita sõna  maailma.
Sest tõepoolest, ka maailmakoristustpäevast võtsid artelased osa, sest see on loomulik - väikestest asjadest saavad alguse suured teod ning väikest prügi koristades muutub kodu ja kogukond kindlasti paremaks ja puhtamaks.
2019. aastat iseloomustab märksõna eesti keele aasta ning tänavu tähistab TAG koolipere eesti keelega seotust Ilusa Käekirja Nädala raames
toimunud käekirjavõitslusega. Õpilased vanuseastmes 4.-12. klassid kirjutasid tänavu 90. sünniaastapäeva tähistanud Lennart Meri peateosest "Hõbevalge" keeleteemalise katkendi ning asusid käekirjaliselt võistlustulle. 

6. c klass aga tegeles lehelugemisega - sõna kõige otsesemas mõttes. Üllatav oli tõdeda, et nii mõnigi laps tegi seda esimest korda elus. Tuli lugeda uudist, leida enda jaoks huvitavaid fakte ja mõistkleda, miks on pildid  lugude juures head. 
Neljapäeval tähistasid keelesektsioonid Euroopa keelte päeva, kuulates tuntud lastelaulu "Pipi" erinevates keeltes. Võistluse tulemusi pole veel teada. 
Reedele pani punkti Euroopa spordipäeva tähistamine, kus artelastel tuli teha metaskõnd, minna Sütiste Lamekale ja poseerida foto jaoks; jõuda Vanakale ning teha sealt huvitav laskumine ja seda ka filmida. Kuna montaažitööd on veel poolikud, siis avaneb võimalus lustakaid langemisi näha edaspidistes sissekannetes.
Aga ootamas on meid septembri lõpp mihklipäevaga, peagi uksele koputav õpetajatepäev ning mis seal salata, ka sügisvaheaeg hakkab vaikselt paistma.
Seniks aga lustlikke sügisesi lugemisi ja mõttemõlgutusi.
Iva nevhiki yakanaka!

esmaspäev, 2. september 2019

Taaskohtumised


Kogu suve sai Arte koolimaja suhtelises eraldatuses põõnutada, aga täna pidi tal mõnes mõttes vist isegi ohates tõdeda - 38. kooliaasta algas.
Kärarikkaid õppureid rõõmustas taaskohtumine, kolleege uued õpilased, uued kaastöötajad,  uued klassid, kus ainet anda. Suviselt soe päike pitsitas aktuselolijaid ning  nii ta algas...
Tere, uus kooliaasta. :) 

esmaspäev, 10. juuni 2019

Õppeaasta lõpp 2018/2019 - TAG 27.05-11.06. 2019


"Sa peaksid endalt küsima, kas kõigel, mida sa siin elus teed, oleks sama ilu ja tähendus, kui poleks lõppjoont, viimast piiri." kirjutab ameerika  kirjanik ja esseist Donald Richard DeLillo 1985. oma novellikogumiku "Valge Müra" lehekülgedel. Tõepoolest, taolises mõtiskluses on suur hulk filosoofilist lõime ümbritsetuna aegruumist, sest ühe kooliaasta tähendus saab selgeks just siis, kui tehakse õppeperioodi viimane sissekanne - sest suur ja rammus suvi on õuele astunud ja õppeaasta 2018/2019 vajab lõppjoont. Enne lõppu on aga tavaliselt alati palju askeldust ning seda jagus viimastesse nädalatesse õige ohtralt. 
27.05 viibis 9.b  värskuses ja tegevuses, tutvudes Keila-Joa jõega Muraste Looduskooli jõeprogrammi kaude tehtud ringkäigul. Silma jäi 
mõndagi huvitavat ja ilusat,  mõõdeti jõe voolu kiirust, nähti ohtrate lukkudega südameseina; vaadati jõeoru loodust ja uudistati sildasid. Asjalik hommik igatahes. 
28. mail kutsus Arte parimad 3., 6., 9. ja gümnaasiumiklasside õpilased koos vanematega tänuüritusele Tallinna Botaanikaaia Palmimajja. 
Vaatamata kaugele asukohale ja tipptunnile liikluses jõudsid kutsutud kenasti kohale. Direktor Sirje Ebral kiitis õpilasi ja nende vanemaid. Õpilased rääkisid, mis neile sellest õppeaastast
enim meelde on jäänud. Tulemuslike taseme-, eksami- ja võistlustööde kõrval meenusid ka väljasõidud ning esinemised kooli üritustel. Kohaletulnutele pakuti muusikalisi vahepalu Getlyn Meite 11.t ja Madis Loorentsi esituses ning soolaseid ja magusaid suupisteid. Vihmasadu aeda ringi uitama just ei meelitanud, kuid troopikamajas taimi uurida oli kõigil vaba voli. 
30. mail käisid 1.-3. kl võistkonnad osalemas Tallinna Saksa Gümnaasiumi poolt korraldataval Mustamäe koolide kaasaegsel viievõistlusel. Neid saatsid ja ergutasid õp Õnne ja õp Karmen. Lapsed jagasid teadmisi eesti keele, matemaatika, loodusõpetuse ja varia teemadel. Sportlased andsid endast parima teatevõistlusel.
Võistluste vahepeal oli aeg sisustatud järgmiselt: 1. klassid lahendasid ristsõnu, 2. kl sudokusid ja 3. kl panid pusslet kokku.  Meeleolu aitas ülal hoida teadusteater "Kolm põrsakest". Artelased naasid üsna rohkete tunnustustega: 1.b Kristofer 3. koht spordis ja Kaspar 3. koht eesti keeles, 2.c Moonika 3. koht eesti keeles; 2.c Roven 1. koht spordis, 2.b Birgit 3. koht matemaatikas; 3.a Andero 1. koht spordis ja 3.b Brigitta 1. koht varias.
03.06. sellel ajal, kui 9. klassid oma iga-aastast põhikooli eksamit sooritasid, toimusid aga
mitmed  tegevused koolimajas ja koolimajast väljas. Näiteks 2.c ja 2.v  viibisid KIK projekti raames Siniallikatel, kus said sinine, must ja valge allikas külastatud. Saadi teada, mis on looduse tasakaal. Otsiti loodusväravaid, mille alt läbi pugedes salasoovid võivad täide minna. Lõpuks meisterdati sinise allika haldjas Tölp, kellele käidi ohvreid viimas. Oli tore metsahommik.
Samal ajal toimus Arte õpilaskonverents. Oma õppeaasta saavutusi tutvustasid kaasõpilastele parimad loov-, praktilise ja uurimistööde tegijad. Teemade valik oli lai, kokaraamatust jäätisekohvikuni, tantsutreeningu videost eesti filmikunsti ajalooni. Aimu sai nii praktilistest töödest nagu herbaariumi valmistamine või kleidi
õmblemine kui ka ürituste korraldamisest nagu halloweeni pidu MANK-is, kontsert Heleni Koolis või moeshow kooli Playboxil. Kõrvale ei jäänud ka nooremad: 1. ja 2. klassidele esinesid 3. ja 5. klassi õpilased, tutvustades tervislikke salateid, laste ja vanemate lemmikraamatuid ning eesti jõgede elustikku.
Väga toimekas oli 4.c klass, kes kooliaasta viimasel õppenädalal käis Rebalas tuld avastamas. Vaadati filmi vanade eestlaste elustolust 2000 aastat tagasi ja õpiti esivanemate kombel tuld tegema. Tule tegemine nõudis koostööoskust, nutikust ja tähelepanelikkust. Ja üllatus, üllatus! Osavamad tule tegijad olid tüdrukud. Oli vahva kogemus. Ka käis 4.c  Tallinna sadamas tuuritamas. Koguti teavet, kuidas juhitakse laevu sadamasse ja  vaadati lähedalt kahte suurt kruiisilaeva, mis Tallinnas vahepeatuses olid.
Palavuse peletamiseks söödi jäätist ja katsuti ka merevett. Oma kooliaasta  lõpetas 4.c Jääaja Keskuses. Kõneldi sellest, kuidas jääaeg on mõjutanud Eesti eluolu ja miks on Eesti loodus selline nagu ta on. Loomulikult ei puudunud  reisil ka meelelahutus - parvesõit Saadjärvel. 
06.06. oli aga üpris meeldiv päev TAG ja Kadrioru Saksa Gümnaasiumi koostööst sündinud 
võistlusele Keelenutt 2019, sest konkreetne terviklik  ettevõtmine sai Tallinnast tunnustuse Koostööprojekt 2019. Kiitva hinnanguga kaasnes ka võimalus järgmiseks aastaks organiseerida Keelenutt 2020. 
Lisaks kõigele toimus ka õppesuunadepõhine praktika alates 5. klassidest - tavapäraselt viibisid a-klassid maalimas ning hiljem tegid koolis prkatikatöödest näituse; b ja d-klassid olid seotud erinevate ettevõtlus- ja majandusteemaliste asukohtadega ning c-klassid olid keskendunud keskkonnateemaliste tegevustele.
7.-klassid viibisid lõiminguprojektipäevadel Rõuge muinaskülas. Loomulikult ei puudunud preemiareis II kooliastme parimatele; mitmed klassiekskursioonid Harjumaast Ruhnu saarteni. 
I kooliastmel toimus keskuste päev, kus teemaks oli „Laulupidu 150“. Õpetajad olid ette
valmistanud 6 keskust, mis kandsid laulupidude nimesid: „Aja puudutus“,“Ilmapuu lävel“, „Ei ole üksi ükski maa“ jne. Iga laps sai tegutsemiseks valida 3 erinevat keskust. Eesmärk oli lastele tutvustada laulupeo traditsiooni ja tähtsust eestlaste jaoks läbi erinevate ülesannete ja tegevuste. Õpilased said teadmisi laulupeo ajaloo kohta. Õppisid tundma kooriliike ja tuntumaid laulupeo laule, laulsid karaoket ja õppisid tantsima „Mutionu pidu“. Ülesandeid pidi lahendama täherägastikus ekseldes, osavate näppude abil meisterdades, ajateljel liikudes, kuldvillakus mõõtu võttes, arvutades, lauldes, mängides jne. Oli mõnus punkt kooliaasta lõpetamiseks ning vahva algus laulupeo ootuseks.
Lõppeks võimeldi viimasel koolinädala esmaspäeval ennast koolis soojaks ja pesti puhtaks seinad ning koolimööbel. Nüüd veel parimad tunnustada ja 1.-8 ning 10. ja 11. klass võivad rahulikult väljateenitud suve nautima minna. 9. ja 12. visklevad veel mõned päevad eksamipalavikus, kuid peagi ulatatakse neilegi astmelõpulised tunnistused - ning läinud ta ongi.
Ilusat suve kõikidele!!!

laupäev, 25. mai 2019

Teatejooksust, kontserdist, õppekäikudest, Vormsist, stiilinädalast - TAG 13.05-24.05. 2019

"Vaheldusrikkus vürtsitab elu, andes talle kõik kihid ja maitsed," sõnab inglise poeet William Cowper 1785. aastal teose "Ajanäitaja" II osas. 
Ning vaheldusrikkuse puudumise üle Arte koolipere viimasel kahel nädalal kurta ei saanud, sest pelgalt kümnesse koolipäeva mahtus udrit askeldust mehiselt ja sellest rohkemgi.
Väljaspool klassiruumi käis loodusõpetuse tundi pidamas 4.c, kes külastas kollektiivselt  tervishoiumuuseumi. Teemaks "Minu muutuv mina". Kuigi teema tekitas pisut elevust, oli avastamist palju ning uusi teadmisi kuhjaga. Õpilased jäid õppekäiguga väga rahule. 


16.05 toimusid 3.- 7. klassidele Mustamäe Linnaosa meistrivõistlused 10X60m pendelteatejooksus. Kokku osales 9 kooli. Artekad olid väga tublid ja tõid koju ühe meistritiilli – 7.kl. ja kolm komplekti hõbemedaleid – 3.kl. , 4.kl. ja 6.kl. Väga tubli saavutus spordiaasta lõppu! 3. klass – Kertu Lepik, Lisandra Reinpalu, Mirjam Annuka, Liine-Lotta Lembke, Michelle Miller, Nicole Falkenberg, Andero Kaares, Kristjan Vingisaar, Kaspar Kamdron, Marten Riistan, Rasmus Roostalu, Henry Hüüdma; 4. klass – Juta Bendi, Loore-Lisbeth Kütt, Maria Lipp, Hellisa Pohlak, Laura Liisa Grünmann, Markus Rooväli, Mattias Roots, Andreas Viljak, Robert Põldsaar, Tristan Soon, Andero Soon; 6. klass – Kätlin Kangur, Mia Torn, Meril Avik, Matilda Angela Simson, Lauren Põldoja, Mark Semjonov, Kristjan Litau, Kevin Markus Kandelin, Richard Valge, Steven Kutsar, Cevin Kurgi; 7. klass – Sille-Liis Mölder, Kristel Rattasepp , Laura Õun, Karoliina Koolmeister, Alisa Savostjanov, Kerttu Raudleht, Andri Veeber, Mario Kabanen, Reigo Ören, Andre Müllerson, Arkes Oliver Kruusma, Amir Duishvili. Õnne!!!


Linnuristipäeval, 16. mail, kandsid 1.-4. klasside õpilased värskelt möödunud emadepäevale mõeldes ette ühe toreda ja kireva kontserdi. Esinesid kõik, kes tahtsid laulda, flööti puhuda, tantsida, luuletusi lugeda, staare parodeerida ja kitarri mängida. Etteasteid oli nii lõbusaid kui ilusaid. Debüüdi õhtujuhtidena tegid Susanna ja Ellen. Tegutses neljandike üheõhtu suupistekohvik, heategevuslikul eesmärgil sai soetada laste kunstitöid ja ostelda koolivormilaadal.
Ühtepidi nukral, kuid teisalt ülima ägedusega kulgenud lõpureisil käis 9.b, kes väisas Vormsit. Tutvuti mitmete põnevuspaikadega, nauditi ilusat ilma, mereranda, rattasõitu, kanatoitmist, fossiilsete kivide otsimist, grilli ja üksteise seltskonnaga olemist. Tõdeti, et reis läks korda. 

2.b ning 3.b ja v käisid kolmapäeval, 22. mail Kalevi kommivabrikus uudistamas, kuidas seal töö käib. Majandusklassid said teada, et ega see firma tegemine polegi nii lihtne. Šokolaadi tootmiseks pead kõigepealt mõtlema, kust kakaouba saad.  Lisaks veel ruumid; töölised; suured tootmisliinid erinevate kommide valmistamiseks.  Palju uusi fakte, pilguheitu kompveki ajalukku ja lõpuks muidugi see kõige olulisem - kommide söömine.
Traditsiooniliselt oli artelastel võimalik näidata välja trenditeadlikkust Arte Õpilasesinduse korraldatud stiilinädalal, kui esmaspäevast reedeni jooksid läbi järgmised märksõnad: teksastiil; triibuline, lillelapsed, kirjumustrilisus ja grunge. Oli osavõttu ja naeru. 
Lisaks heitlesid 7; 8 ja 10. klassid koolieksami palavikus; 9. klassid proovieksamitules ning 12. klassid matemaatika riigieksami keerulises tegemises.
Kuid samas  on enamik artelasi ootusärevad -  on ju juba järgmisel nädalal III trimestri hinnete väljapanek ning ees ootavad ekskursioone, õppekäike, spordipäevi ning õppesuunapõhise praktikaga seotud hulk tegevusi. 
Lugemiseni juba mõne nädala pärast, kui õppeaasta 2018/2019 lugejale head suve soovib!!!

laupäev, 11. mai 2019

Sportlikud õpetajad; võõrsõnavabadus; suur võit; õppekäik Tervishoiumuuseumisse; sotsiaalsed oskused; etiketikoolitus - TAG 24.04-10.05.2019

"Ma olen aru saanud, et kui sa vaatad oma ema, siis vaatad sa kõige puhtamat armastust, mida sa näed," lausub Mitch Albom 2005. aastal ilmunud romaanis "Veel üheks päevaks". Ning just sellise pöördumisega on sobilik alustada selle õppeaasta ühte viimastest sissekannetest, sest tõsi ta on - justkui tuuleauruna mööda kihutanud kooliaasta III trimestri lõpuni on jäänud 1.-8. ja 10. ning 11. klassidel jäänud napilt kuu ning 9. ja 12. klassidel  veidi üle kuu. Emadepäev koputab uksele ning tänane sissekanne on austav pöördumine kõikidele emadele, vanaemadele, esiemadele.
Mõned vahepealsed asjad toimusid aprilli viimastel päevadel - näiteks on sportlikud ka Arte õpetajad. Koolivaheajal, 24. aprillil toimunud Tallinna õpetajate meistrivõistlustel jääkeeglis võitis Talllinna Arte Gümnaasiumi meeskond Alberta koosseisus Marju Jõearu, Karl Läll ja Rainer Mere kolmanda koha. Võistlus oli lõbus ja pinge pidevalt õhus, ent päeva lõpuks õnnestus  tublidel koolmeistritel napsata pronksmedal!!

02.05 kutsus TAG eesti keele ja kirjanduse ainesektsioon kooliperet  60 minutit järjest võõrsõnavabalt suhtlema ning 10. klassi kirjandustunni näitel võib öelda julgelt, et  eksperiment osutus keerukamaks, kui oodata oli, sest märkamatult on võõrsõnad sedavõrd muganenud, et omasõnalised vasted ei tulegi kohe meelde. Võõrsõnavabaduse üleskutse on üks osa üritustesarjast, mille raamiks on eesti keele aasta. 
03.05 käis Tallinna Arte Gümnaasiumis kooli projekti raames külas Eesti Korvpalliliidu esindajad ning viisid läbi näidistunde 1.-4. klassi poistele ja tüdrukutele. Tehti harjutusi nii palliga kui ka ilma, mängiti erinevaid mänge ning visati ka palli korvi.
9. mail 2019 toimus Tallinna Arte Gümnaasiumis sotsiaalsete oskuste ringi raames näidistund maadluses.  Selle kohta kirjutas kooli sotsiaalpedagoog järgmist: "Kohal oli kaks treenerit maadlusklubist Nelson. Tund sai teoks laste soovil. Kohale tuli 18 õpilast, kes enamikus
olid sotsiaalsete oskuste ringi lapsed III-VI klassidest. Poiste hulgas oli ka 4 tüdrukut, kes aktiivselt tunnis osalesid. Õpilased õppisid erinevaid võtteid maadluses. Arvan, et see üritus lähendas lapsi veel enam. Jäin ise rahule ja lapsed olid ka õnnelikud - neile meeldis väga." 
Kolmandikud käisid ühiselt ennast tuuleristipäeval harimas Tervishoiumuuseumis. Seal tehti neile õppetund “Õnnetus ei hüüa tulles.” Õpilased said teada, et mõnikord ta lausa karjub enne tulemist.  Mida teha, kui kellelgi jääb toit kurku kinni?  Kuidas naha järgi aru saada, kui kellelgi on paha olla? Kuidas käituda, kui keegi minestab?    Palju muudki huvitavat sai teada. Lisaks sellele muuseumis veel iseseisvalt uurida, katsuda, vaadata, nuusutada ning katsetada. Eks nii mõndagi õpetliku sai kahe kõrva vahele pandud ja tunnid möödusid kiiresti. Igatahes oli põnev tund.
8. klassid kaitsesid loovtöid ning 11. klassid uurimusi ning taas sai tõdeda, et tööde teemahaare ulatus otseses mõttes mullapinnast tähtedeni: herbaariumid, korvapallirõngad, heategevuslikud kassikalendrid, sporditurniirid, elektrimootorid, öised tähistaeva pildistamised, reisivideod, lauamängud. Õpilased oskavad välja mõelda huvitavaid teemasid, neid käsitleda ja nendega edasi tegutseda, kogemusi omandada - nii nagu see ikka õppimise juureks kombeks on.
9.b-l toimus aga etiketikoolitus, kus räägiti väga mitmetest asjadest, eelkõige aga sellest, kuidas aktusel riietuda, kuidas kõndida, kuidas naeratada
ja milline peab olema üks viisakas ja hästikasvatatud teismeline. Õpilased leidsid taolise koolituse vägagi vajaliku olevat ning nii mõnigi neiu ja noormees adus esmakordselt, kuivõrd täiendamisvajavad on veel teadmised kõigest, mis peagi täiskasvanu elus ootamas ees on 
Aga seniks head lugemisindu kõikidele, pidage meeles emasid ja kohtumiseni ülejärgmisel nädalal, et taas kuuldavale tuua kirjaridu koolipõnevustest,
 🎋mis tulemas on!!!🎋


reede, 19. aprill 2019

Arte Kuldkalast; talgutest; tutipäevast, auhinnatud koolilehest, põnevast koolitunnist- TAG 08.04-18.04.2019

"Puhkus kuulub töö juurde, nagu laud silmade juurde," lausub Rabindranath Tagore 1916. aastal  mõttekogumiku "Ekslevad linnud"  lehekülgedel. Ning tõepoolest, järjekordne seitsmenädalane töötsükkel päädib mõnusalt kosutava vaheajaga.  Kui eelmise sissekande kese oli kooli suurüritusel "Orhidee emale", siis sedakorda tasub kõnelda kõigest sellest, mis veel viimase kümne koolipäeva sisse mahtus ja millega artelastel silmitsi seista tuli.
09.04.2019 toimus Arte Kuldkala 2019, kus võistlesid Arte Gümnaasiumi 3.-5. klasside õpilased. Osales 9 tüdrukut ja 11 poissi. Poistest
saavutas meistritiitli 5.c õpilane Jevgeni Tšernjakov ajaga 16.73, hõbemedalile tuli Robbin Danjuk 5.c-st ajaga 17.12 ja pronksmedali saavutas Miko Eha 5.c-st ajaga 19.08.  Tüdrukute meistriks tuli 4.a klassi õpilane Elli Lõvi tulemusega 15.33, hõbemedal kuulus Mari-Liis Heinarule 4.c-st ajaga 16.46 ja pronksmedal läks 4.c klassi õpilasele Anna Ivanovale, aeg 17.20. 
Sportlikult möödus ka 16.04, kui 9. c klassi õpilased korraldasid 8.-9 klassidele korvpalliturniiri, millest pikemalt saab lugeda siit 

Kodulinna tuleb ikka puhtana pidada ning kevadised talgutööd ei üllata kedagi. Sarnaselt möödunud aastale haarati Mustamäe heakorrastustöödele kaasa 5.-8. ja 10. klassid, anti kätte rehad, kindad, kotid, puhastamiseks mõeldud ala ning vile ja rõõmuga asusid artelased tegutsema. 5.-6. klassid kraamisid kooliterritooriumi, suuremad õpilased teotsesid kaugematel rohealadel. Pärast mitmetunnist usinust pakuti värskeõhuliste töödega hästi mekkivat talgusuppi. 

Samal ajal, kui toimusid hoogtööd kooliümbruses,  käisid 3.b ja 3.v klassiga õppekäigul Nõmme Päästekomandos. Neile õpetati, kuidas põlevas korteris või majas tegutseda. Neile näidati ka tuletõrjujate varustust ja tehnikat. Tuletõrjeautos oli väga palju voolikuid, labidaid, rehasid, kirveid ja veel  mitmesuguseid tööriistu, tutvustati ka tuletõrjujate erinevaid tööriideid.  
Käidi ära ka tuletõrjeauto sees. Seal ei olnud pooltki nii mugav, kui kodustes autodes.  Saadi palju targemaks ja teatakse nüüd tulest rohkem.  Selliseid õppekäike peaks olema rohkem, sest need on käimist väärt.

Omanäoliseks kujunes vaheajaeelne kolmapäev, kui abituurium oma viimasel koolipäeval kergelt lapsestus ja tuletas meelde oma aastatetaguseid elamusi. 12. klasside õpilased veetsid tunnid algklasside juures; pidasid maha mõned omapärased teatevõistlused; tegid oma vemburikast tuuri klassides ning lõpetasid meeleoluka päeva aulas mõõdukalt pidulikul aktusel, kus nemad laulsid, neile lauldi ning nendele peeti ja nemad pidasid mitmeid huvitavaid kõnesid. Nüüd on aga edaspidi veel ees olla mitmes eksamitules ja siis juba lõplikult 12-aastase kooliteega hüvastijätt. 
TAG koolilehe Kõmistajaga aga juhtusid sellised lood - Postimehe korraldatud parima koolilehe konkursil võitis Kõmistaja parima olemusloo kategooria Laur-Eric Rattuse looga ”Kuidas ma erinevates koolides söömas käisin”. Lisaks sellele sai Kõmistaja eripreemia - palju sisukaid sündmusfotosid; läbi inimeste jutustamist; lisaks fotode kasutamine infograafikas ja kujunduselemendina. Kogu spekter on esindatud. Piltidele on antud ka ruumi, et nad esile pääseksid ja tööle hakkaksid. Vot nii kirjutas Postimees!!
Selliselt askeldades aga sammutigi koolivaheaega, et kosuda ja põskedele päikesepai saada.
🎉Ilusat vaheaega lugejale ning kohtumiseni aasta kaunimas, kuid ka töörohkemas kuus - lehekuus.🎉 

laupäev, 13. aprill 2019

"Orhidee emale 2019"

Kes meist poleks kuulnud 1926. aastal ajakirjas Päiksetar esiti küll anonüümse autori sulest, kuid hiljem identifitseeritult Alide Dahlbergi  sõnu, mille mugandas ja esimesena viisistas August Kiiss ning hiljem maestro Gustav Ernesaks? Millest käib jutt? Loomulikult tuntud lastelaulust "Mutionu pidu", mille keskne peomotiiv lõpusalmi refräänist: "See oli päise päeva aal; pilla-palla pillerkaar!" oli tänavuse "Orhidee emale" peateemaks. Ning tuleb tõdeda, et pidu oli tõesti ühe korraliku trallingu mõõtu, tegu ja nägu. 
Peo juhatas sisse põgus rõõmuteemaline arutelu ning näis, et pidu algab igasuguse sissejuhatuseta, sest  lavale ilmus ansambel, kes eelhoiatuseta asus laulma "Mutionu", kuid peagi selgus, et need olid vanadest aegadest pärit pidude kontvõõrad, kes tükkisid mitmeid ja mitmeid kordi lavalaudadele. Abiturientidest õhtujuhtidel Alexandra Savickisel ja Egert Meristel tuli ikka mitmeid kordi tuletada meelde, kes on peole oodatud/kutsutud.  Kui kutsumata külalised olid kiireloomuliselt

lahkunud, keerutas põgusa valsisammuga Saaremaa neiu valgetelt öödelt, mis ruttu kuluvad, andes tee 1. klassi lastele, kes esitasid meeleolukalt loo "Mulle meeldib sving". Neile järgnes aga africsomonelikult hoogne "Ramaya" ning sobivalt häätujuline  ja rütmikas "Tüdrukute õhtu". 
4. klasside õpilased esitasid aga Wimbergi näidendi "Buratino sünnipäev", mis oma lõbususes andis kergema vastukaalu Anna Danilsoni esitatud laulule "Keegi tulla võib". Laulud vahelduvad pidudel ikka tantsuga ning lüürilisemalt nootidelt mindi üle hoogsamale liikumisele - õed Pohlakud esitasid versiooni "Hispaania tantsust".  
Kuna käesolev aasta on ikkagi laulupeo 150. ja tantsupeo 80. sünnipäev, siis ei saanud minna mööda K.A Hermannist ja tema loost "Lauljate tervitus", mis helises kuulajate-vaatajate kõrvus, kuni koorihelid asendas 4. klasside playbox tabava pealkirjaga "Pillerkaar". Sealsed reipad rütmid sujusid oivaliselt kokku aga üheteistkümnendike esitatud ja Arte 5. klassi õpilase teksti põhjal kirjutatud lühinäidendiga "Spordireportaaž", millele järgnesid väga omanäolise tantsukavaga 7.a ja 7.b tantsutüdrukud. Iga päev ei näe just korvpalli
tantsuobjektina, aga nendel sinistel piigadel kukkus korvitamine ülima ägedusega välja. Arte meeshääled esitasid aegumatu "Kikilipsu" ja 8.b oma põneva võidupopurii playboxilt: "Kukemuff" oli olemuselt ühteaegu koomiline, osav ja lustiline.
"Kukemuff" aga oli heaks sissejuhatuseks tordiesitlusele, mille peamiseks märksõnaks oli sel aastal maasikad, värvikirevus, küpsisterohkus ja
igasugune kevadiselt rõkkav lopsakus. Huvitavamatest tordinimedest-kirjeldustest jäid silma "Pleki-Pätu"; "Pilgarite paelutused"; "Segane" või ka lakooniline "Tort". Tordiparaad päädis magusamast magusamate põsetäitega ning kohvipoiste hoolsa käe all toimuva kohvi kallamisega. 
Pilla-palla aga jätkus edasi - segakoori esituses laskus peosaali "Ära mind lahti lase" oma mõtlike sõnumitega ning mindi üle teada-tuntud peolooga  "Tuljak", mis tõmbas vaatajal jala üsna rütmikalt kaasa käima. 
Üldtuntud koorilaulult sai mindud moodsakeelelise segunemise ja murdekeeleliste põimingutega pikitud näidendiga "Jõulud maal",
pärast mida tükkisid kontvõõrad taas laulma, kuid nüüdki said õiguse pärisesinejad 5.c-st, kes esitasid tantsukava "Raju rulli miks". Peo üheks omapärasemaks etteasteks sai kaasaega käsitlev näidend "Presidendi külaskäik". Lühinäidendile järgnes tantsunumber "Sädelev must", sealt aga kooliansambli esituses laul "Tsirkus" ning vägagi oodatud õpetajate etteaste Anne Veski laulu "Keegi tuleb ehk külla" põhjal.
Lõpuks said sõna terve õhtu kontvõõrastena laulda püüdnud ansambel, kes esitas kevadesse pisut sobimatu, kuid siiski vahva nägemuse  laulust "Läbi lume sahiseva".
"Orhidee emale" üheks kulminatsioonihetkeks on kahtlemata olnud orhidee emale, mis loositakse igal aastal ning sedakorda naeratas loosiõnn emale, kel oli pilet nr 30 - emal õpib TAG-s kaks last, üks 7. ja üks 4. klassis ning ema on käinud kohal ja näinud  seitset "Orhideed". 
Pärast loosimist esitasid Getlyn Meite ja  Martin Tilk laulu "Lendame". Õhtu viimaseks sõnaliseks etteasteks, tabavalt pealkirjastatud "Pidu sinus eneses",  jäi lugeda armastavate õpilaste äärmiselt soe ja südamlik mõtisklus raamatute hindamatute tarkuste, mõtete, tunnete üle. Õhtu viimase tantsunumbri aga andsid vilistlane Merilin Jusilo ja abiturient  Carmen-Aneth Vanatoa. Nende tantsus oli just seda, mida kandis ka tantsu pealkiri "Hingele".
Pillerkaarile pani jõuliselt piduse punkti aga ühendkoori esituses laul "Ilus oled, isamaa!"
"Naer on päike, mis hajutab talve inimese näolt," lausus Victor Hugo 1862.aastal .
Laskem sellel naerul veel meenutuste piltpostkaartidel veigelda. 
Oli tore õhtu ja 
suured tänud kõikidele nendele, 
kes üritusega seotud olid. 

_________________________________________________________________________________
PS: Kogu   pillerkaar on nähtav juuresoleval lingil. Meeleolulisust juurde :)