"Orhidee emale 2019"

Kes meist poleks kuulnud 1926. aastal ajakirjas Päiksetar esiti küll anonüümse autori sulest, kuid hiljem identifitseeritult Alide Dahlbergi  sõnu, mille mugandas ja esimesena viisistas August Kiiss ning hiljem maestro Gustav Ernesaks? Millest käib jutt? Loomulikult tuntud lastelaulust "Mutionu pidu", mille keskne peomotiiv lõpusalmi refräänist: "See oli päise päeva aal; pilla-palla pillerkaar!" oli tänavuse "Orhidee emale" peateemaks. Ning tuleb tõdeda, et pidu oli tõesti ühe korraliku trallingu mõõtu, tegu ja nägu. 
Peo juhatas sisse põgus rõõmuteemaline arutelu ning näis, et pidu algab igasuguse sissejuhatuseta, sest  lavale ilmus ansambel, kes eelhoiatuseta asus laulma "Mutionu", kuid peagi selgus, et need olid vanadest aegadest pärit pidude kontvõõrad, kes tükkisid mitmeid ja mitmeid kordi lavalaudadele. Abiturientidest õhtujuhtidel Alexandra Savickisel ja Egert Meristel tuli ikka mitmeid kordi tuletada meelde, kes on peole oodatud/kutsutud.  Kui kutsumata külalised olid kiireloomuliselt

lahkunud, keerutas põgusa valsisammuga Saaremaa neiu valgetelt öödelt, mis ruttu kuluvad, andes tee 1. klassi lastele, kes esitasid meeleolukalt loo "Mulle meeldib sving". Neile järgnes aga africsomonelikult hoogne "Ramaya" ning sobivalt häätujuline  ja rütmikas "Tüdrukute õhtu". 
4. klasside õpilased esitasid aga Wimbergi näidendi "Buratino sünnipäev", mis oma lõbususes andis kergema vastukaalu Anna Danilsoni esitatud laulule "Keegi tulla võib". Laulud vahelduvad pidudel ikka tantsuga ning lüürilisemalt nootidelt mindi üle hoogsamale liikumisele - õed Pohlakud esitasid versiooni "Hispaania tantsust".  

Kuna käesolev aasta on ikkagi laulupeo 150. ja tantsupeo 80. sünnipäev, siis ei saanud minna mööda K.A Hermannist ja tema loost "Lauljate tervitus", mis helises kuulajate-vaatajate kõrvus, kuni koorihelid asendas 4. klasside playbox tabava pealkirjaga "Pillerkaar". Sealsed reipad rütmid sujusid oivaliselt kokku aga üheteistkümnendike esitatud ja Arte 5. klassi õpilase teksti põhjal kirjutatud lühinäidendiga "Spordireportaaž", millele järgnesid väga omanäolise tantsukavaga 7.a ja 7.b tantsutüdrukud. Iga päev ei näe just korvpalli

tantsuobjektina, aga nendel sinistel piigadel kukkus korvitamine ülima ägedusega välja. Arte meeshääled esitasid aegumatu "Kikilipsu" ja 8.b oma põneva võidupopurii playboxilt: "Kukemuff" oli olemuselt ühteaegu koomiline, osav ja lustiline.
"Kukemuff" aga oli heaks sissejuhatuseks tordiesitlusele, mille peamiseks märksõnaks oli sel aastal maasikad, värvikirevus, küpsisterohkus ja

igasugune kevadiselt rõkkav lopsakus. Huvitavamatest tordinimedest-kirjeldustest jäid silma "Pleki-Pätu"; "Pilgarite paelutused"; "Segane" või ka lakooniline "Tort". Tordiparaad päädis magusamast magusamate põsetäitega ning kohvipoiste hoolsa käe all toimuva kohvi kallamisega. 
Pilla-palla aga jätkus edasi - segakoori esituses laskus peosaali "Ära mind lahti lase" oma mõtlike sõnumitega ning mindi üle teada-tuntud peolooga  "Tuljak", mis tõmbas vaatajal jala üsna rütmikalt kaasa käima. 
Üldtuntud koorilaulult sai mindud moodsakeelelise segunemise ja murdekeeleliste põimingutega pikitud näidendiga "Jõulud maal",

pärast mida tükkisid kontvõõrad taas laulma, kuid nüüdki said õiguse pärisesinejad 5.c-st, kes esitasid tantsukava "Raju rulli miks". Peo üheks omapärasemaks etteasteks sai kaasaega käsitlev näidend "Presidendi külaskäik". Lühinäidendile järgnes tantsunumber "Sädelev must", sealt aga kooliansambli esituses laul "Tsirkus" ning vägagi oodatud õpetajate etteaste Anne Veski laulu "Keegi tuleb ehk külla" põhjal.
Lõpuks said sõna terve õhtu kontvõõrastena laulda püüdnud ansambel, kes esitas kevadesse pisut sobimatu, kuid siiski vahva nägemuse  laulust "Läbi lume sahiseva".

"Orhidee emale" üheks kulminatsioonihetkeks on kahtlemata olnud orhidee emale, mis loositakse igal aastal ning sedakorda naeratas loosiõnn emale, kel oli pilet nr 30 - emal õpib TAG-s kaks last, üks 7. ja üks 4. klassis ning ema on käinud kohal ja näinud  seitset "Orhideed". 
Pärast loosimist esitasid Getlyn Meite ja  Martin Tilk laulu "Lendame". Õhtu viimaseks sõnaliseks etteasteks, tabavalt pealkirjastatud "Pidu sinus eneses",  jäi lugeda armastavate õpilaste äärmiselt soe ja südamlik mõtisklus raamatute hindamatute tarkuste, mõtete, tunnete üle. Õhtu viimase tantsunumbri aga andsid vilistlane Merilin Jusilo ja abiturient  Carmen-Aneth Vanatoa. Nende tantsus oli just seda, mida kandis ka tantsu pealkiri "Hingele".
Pillerkaarile pani jõuliselt piduse punkti aga ühendkoori esituses laul "Ilus oled, isamaa!"

"Naer on päike, mis hajutab talve inimese näolt," lausus Victor Hugo 1862.aastal .

Laskem sellel naerul veel meenutuste piltpostkaartidel veigelda. 

Oli tore õhtu ja 

suured tänud kõikidele nendele, 

kes üritusega seotud olid. 

_________________________________________________________________________________

PS: Kogu   pillerkaar on nähtav juuresoleval lingil. Meeleolulisust juurde :)