Võõrkeeltenädalast ja gümnaasiumi õppekäigust: TAG 25.01-29.01.2016

Kõigiti moodne kool pakub huvitavat igas aines. Jaanuari viimasele õppenädalale langes osaks olla auväärne võõrkeelte nädal, mille raames toimus mitmeid erinevaid üritusi. Vene, prantsuse, inglise  ja saksa keele õpetajad  ning vastavate keelte õppurid tegelesid nii luuletuste lugemise, stendide kujundamise ja põnevate lugude lugemisega. Nädal päädis huvitava ja sisutiheda kontserdiga. Ülevaates antud kontserdist kõneles artelane Stiina Reintam järgmiselt:

"28. jaanuaril kell 14.00 toimus meie kooli aulas võõrkeeltepäeva kontsert. Esinesid õpilased 7.-12. klassist, kes tantsisid ja laulsid vene ja prantsuse keeles, lugesid saksa ja vene keeles keeles anekdoote ja luuletusi ning peale näidendit esines 11.B klassi ansambel koos õpetaja Jefimovaga.
Meile tulid ka külaliskoolid. Tallinna Juudi Kooli õpilane rääkis meile natuke juutidest, nende traditsioonidest ja usust. Juudi Kooli ansambel laulis meile palju laule heebrea ja jidiši keeles.
Tallinna Kadrioru Saksa Gümnaasiumi õpilased esitasid näindendi "Hänsel und Grete".
Meile laulis inglise keeles  Veronika Bulatova, kes osales sellel üritusel juba mitmendat aastat."
Sama hoogsaid ning edukaid ettevõtmisi võõrkeelte ainesekstioonile ka järgmisel aastal.

Lisaks osales gümnaasiumi 11.a ühel neljapäevasel päeval  põneval õppekäigul, mille kohta õpilane Jekaterina Trumm kirjutas järgmist:

"Meie külastasime Telliskivi loomelinnaku Sõltumatu Tantsu Lava. Meie läksime sinna teadmisega, et me saame korraliku tantsutunni osaliseks. Saali sisenedes meile aga teatati, et on kaks külalisesinejat Hollandist, mehe nimi oli Jasper Dzuki Jelen ja naise nimi oli Morja Vogelnik Skerlj. Välimusest oli kohe märgata, et nad olid kohe teistsuguse auraga. Neist kohe õhkus sellist vabadust ja sõbralikkust. Kuna seal aga lava ei olnud, siis meil paluti moodustada nende ümber ring. Selgus ka, et neile ei meeldi lava peal tantsida, sest nad ei tunne ennast siis vabalt, seetõttu nad valisid ka nt selle saali. Kui aga koguti tantsijate ümber, siis hakkas mingi imelik heli, alguses see tundus väga naljakas ja inimeste emotsioonidest oli näha, et see pakkus neile nalja. Mulle endale tundus, et see muusika ja tantsuliigutused on pärit kuskilt kiviajast. Kindlasti tundsin selles muusikas veevoolu, kivide kukkumist ning kõla, kui ollakse koopas, sellest ka selline arvamus. Muusika nad aga lasid ise salvestada, selleks nad lihtsalt lõid kätega vastu jalgu, trampisid, kukkusid ning sellest tuli väga omapärane muusika. Liigutused olid neil sünkroonis ning minu arvates loeb sellise tantsu puhul just usaldus enda partneri vastu. See on kindlasti tantsustiil, mis ei ole Eestis eriti palju levinud ja selleks oli kaasaegne ja modernne tants (ingl. k. contemporary and modern dance). Kui küsiti kui paljud inimesed teavad midagi selle tantsustiili kohta, siis oli ainult üks poiss, kes tõstis käe.

Tantsu alustades oli kohe näha, et seda tehakse hinge ja südamega. Nende silmist õhkus juba sellist kirge ja soojust ning see täitis kogu saali. Publiku seast oli palju kuulda ahhetamist ja ohhetamist ning nad tegid ikka päris korralikult meile silmad ette, mul endal ei jätku sellise tantsu kirjeldamiseks sõnu, see oli lihtsalt fantastiline. Kui tants oli lõpule jõudmas, siis kadus muusika ning ruum läks täiesti pimedaks. Kõik olid hämmeldunud ning tekkis hetkeline segadus. Tants kestis ligikaugu 15-20 minutit ning see oli väga keeruliste liigutuste ja detailidega. Nad olid koos tantsinud vaid mõnda aega ning nad ütlesid, et see oli nende esimene tants, mida nad olid harjutanud 2,5 kuud, et nad pidid õppima nö tunnetama ja harjuma üksteisega. Minu arvates on 2,5 kuuga see tants väga kiiresti ära õpitud. Hiljem ka selgus, et nad ei ole koguaeg tegelenud selle tantsustiiliga, vaid nende taust on olnud väga kirju. Naine õppis arhidektiks, kuid avastas, et talle meeldiks tegeleda millegi loovamaga ning seejärel asus tantsima võitluskunsti sarnast tantsu, millel oli väga keeruline nimi. Mees aga õppis balletti, kuid tema sõnul oli ballett liiga range/kinlda hoiakuga, nagu oleks koguaeg krampis. Samuti ta ütles, et kohe kui ta balletikooli läbis, siis peale seda ta ei ole enam kordagi balletti tantsinud.

      Pärast tantsimist jagati meile paberilehed, et me saaksime kas joonistada või kirjutada sõnu, mis seostusid meile selle tantsuga. Nii palju kui mina märkasin, siis just seostati seda tantsu selliste sõnade ja piltidega nagu armastus, ühtsus, tasakaal, tugevus, loodus, side peegelpilt, vabadus. Kui aga see osa oli läbi, siis toimus väikene küsimustering, mil kõik said enda arvamust avaldada ja küsimusi küsida. Kui see ka läbi oli, siis näitasid meile kaks naist enne kolme erinevat tantsuliigutust, see kujunes aga omaette katsumuseks ja üllataval kombel tegid kõik kaasa ja võtsid usinalt osa. See meeldis mulle veel eriti, et minnakse veel selliste asjadega kaasa ja ollakse huvitatud. Märkasin, et kõik lahkusid naerunäod suul ja olid väga rahul."

Koolikirjutaja loodab, et põnevaid ja mitmekülgseid elamusi pakkuvaid õppekäike tuleb veelgi. Seniks aga tuleb tõdeda, et hooga käima tõmmatud jaanuar saab selle sissekandega otsa ning järgmisena on ootamas ees veebruar uute tegemiste ja askeldustega.

 Ikka nugrilt edasi, TAG!