"Mõnikord sammub aeg kergelt ning ettevaatlikult üle inimeste, vaevalt on märgata tema õõtsuvaid samme... Seejärel libiseb ta sõnatult edasi, ja võibolla pole kõigest hoolimata miski muutunud..." lausub norra kirjanik Torborg Nedreaas oma 1960. teose “Sinise kaevu muusika” lehekülgedel.
Tema väljaöeldud mõtetega võib nõustuda, kuid ainult kohati, sest koolielu on üks neid olemise vorme, kus on asjad näiliselt samad, kuid siiski pidevas muutumises. Alles algas kooliaasta, juba päädib esimene õppeveerand ja kohal on kaamoslik sügis udride asjatamistega, millele blogi kaude kuud kokkuvõttev pilk peale heidetakse.
5.oktoober tõi kaasa meeleoluka õpetajate päeva, mil toimus hommikune aktus ja pärastlõunane õpetajate tunnustamise kontsert-aktus. Märgiti ära need õpetajad, keda on Arte koolipere tundnud juba 4 aastakümmet: õp Eda Idnurm; õp Meeli Mandre ja koolijuht Sirje Ebral. Parimaks nooreks klassijuhatajaks nimetati Gulnara Nadzhafova; parimaks suunamudijaks ja kooli mainekujundajaks õp Sirly Hiiemäe; Liikuma Kutsuva Kooli eestvedajaks Ilona Vapper. Traditsiooniliselt oli mõneks tunniks koolidirektoriks abiturient Sergio Õis.
7. oktoober oli aga liikumist täis spordipäev, mille puhul joosti, hüpati hüpitsaga, visati täpsust, joosti kombineeritud ja ringteatejookse, visati korvpalli vabaviskeid ja kuulijänni, riputi või tõmmati lõuga, putiti discgolfi, võimlas mängiti ja tantsiti ning mängiti rahvaste palli, sulgpalli ja lauatennist, auditooriumis vastati viktoriiniküsimustele, maadlussaalis tegeleti judo ja joogaga, aeroobikasaalis peo- ja showtantsuga, aatriumis toimus Mydance showtantsutrenn ja hip-hopi trenn, koridorides prooviti balletti ja showtantsu.
