Reede, 19. aprill 2019

Arte Kuldkalast; talgutest; tutipäevast, auhinnatud koolilehest, põnevast koolitunnist- TAG 08.04-18.04.2019

"Puhkus kuulub töö juurde, nagu laud silmade juurde," lausub Rabindranath Tagore 1916. aastal  mõttekogumiku "Ekslevad linnud"  lehekülgedel. Ning tõepoolest, järjekordne seitsmenädalane töötsükkel päädib mõnusalt kosutava vaheajaga.  Kui eelmise sissekande kese oli kooli suurüritusel "Orhidee emale", siis sedakorda tasub kõnelda kõigest sellest, mis veel viimase kümne koolipäeva sisse mahtus ja millega artelastel silmitsi seista tuli.
09.04.2019 toimus Arte Kuldkala 2019, kus võistlesid Arte Gümnaasiumi 3.-5. klasside õpilased. Osales 9 tüdrukut ja 11 poissi. Poistest
saavutas meistritiitli 5.c õpilane Jevgeni Tšernjakov ajaga 16.73, hõbemedalile tuli Robbin Danjuk 5.c-st ajaga 17.12 ja pronksmedali saavutas Miko Eha 5.c-st ajaga 19.08.  Tüdrukute meistriks tuli 4.a klassi õpilane Elli Lõvi tulemusega 15.33, hõbemedal kuulus Mari-Liis Heinarule 4.c-st ajaga 16.46 ja pronksmedal läks 4.c klassi õpilasele Anna Ivanovale, aeg 17.20. 
Sportlikult möödus ka 16.04, kui 9. c klassi õpilased korraldasid 8.-9 klassidele korvpalliturniiri, millest pikemalt saab lugeda siit 

Kodulinna tuleb ikka puhtana pidada ning kevadised talgutööd ei üllata kedagi. Sarnaselt möödunud aastale haarati Mustamäe heakorrastustöödele kaasa 5.-8. ja 10. klassid, anti kätte rehad, kindad, kotid, puhastamiseks mõeldud ala ning vile ja rõõmuga asusid artelased tegutsema. 5.-6. klassid kraamisid kooliterritooriumi, suuremad õpilased teotsesid kaugematel rohealadel. Pärast mitmetunnist usinust pakuti värskeõhuliste töödega hästi mekkivat talgusuppi. 

Samal ajal, kui toimusid hoogtööd kooliümbruses,  käisid 3.b ja 3.v klassiga õppekäigul Nõmme Päästekomandos. Neile õpetati, kuidas põlevas korteris või majas tegutseda. Neile näidati ka tuletõrjujate varustust ja tehnikat. Tuletõrjeautos oli väga palju voolikuid, labidaid, rehasid, kirveid ja veel  mitmesuguseid tööriistu, tutvustati ka tuletõrjujate erinevaid tööriideid.  
Käidi ära ka tuletõrjeauto sees. Seal ei olnud pooltki nii mugav, kui kodustes autodes.  Saadi palju targemaks ja teatakse nüüd tulest rohkem.  Selliseid õppekäike peaks olema rohkem, sest need on käimist väärt.

Omanäoliseks kujunes vaheajaeelne kolmapäev, kui abituurium oma viimasel koolipäeval kergelt lapsestus ja tuletas meelde oma aastatetaguseid elamusi. 12. klasside õpilased veetsid tunnid algklasside juures; pidasid maha mõned omapärased teatevõistlused; tegid oma vemburikast tuuri klassides ning lõpetasid meeleoluka päeva aulas mõõdukalt pidulikul aktusel, kus nemad laulsid, neile lauldi ning nendele peeti ja nemad pidasid mitmeid huvitavaid kõnesid. Nüüd on aga edaspidi veel ees olla mitmes eksamitules ja siis juba lõplikult 12-aastase kooliteega hüvastijätt. 
TAG koolilehe Kõmistajaga aga juhtusid sellised lood - Postimehe korraldatud parima koolilehe konkursil võitis Kõmistaja parima olemusloo kategooria Laur-Eric Rattuse looga ”Kuidas ma erinevates koolides söömas käisin”. Lisaks sellele sai Kõmistaja eripreemia - palju sisukaid sündmusfotosid; läbi inimeste jutustamist; lisaks fotode kasutamine infograafikas ja kujunduselemendina. Kogu spekter on esindatud. Piltidele on antud ka ruumi, et nad esile pääseksid ja tööle hakkaksid. Vot nii kirjutas Postimees!!
Selliselt askeldades aga sammutigi koolivaheaega, et kosuda ja põskedele päikesepai saada.
🎉Ilusat vaheaega lugejale ning kohtumiseni aasta kaunimas, kuid ka töörohkemas kuus - lehekuus.🎉 

Laupäev, 13. aprill 2019

"Orhidee emale 2019"

Kes meist poleks kuulnud 1926. aastal ajakirjas Päiksetar esiti küll anonüümse autori sulest, kuid hiljem identifitseeritult Alide Dahlbergi  sõnu, mille mugandas ja esimesena viisistas August Kiiss ning hiljem maestro Gustav Ernesaks? Millest käib jutt? Loomulikult tuntud lastelaulust "Mutionu pidu", mille keskne peomotiiv lõpusalmi refräänist: "See oli päise päeva aal; pilla-palla pillerkaar!" oli tänavuse "Orhidee emale" peateemaks. Ning tuleb tõdeda, et pidu oli tõesti ühe korraliku trallingu mõõtu, tegu ja nägu. 
Peo juhatas sisse põgus rõõmuteemaline arutelu ning näis, et pidu algab igasuguse sissejuhatuseta, sest  lavale ilmus ansambel, kes eelhoiatuseta asus laulma "Mutionu", kuid peagi selgus, et need olid vanadest aegadest pärit pidude kontvõõrad, kes tükkisid mitmeid ja mitmeid kordi lavalaudadele. Abiturientidest õhtujuhtidel Alexandra Savickisel ja Egert Meristel tuli ikka mitmeid kordi tuletada meelde, kes on peole oodatud/kutsutud.  Kui kutsumata külalised olid kiireloomuliselt

lahkunud, keerutas põgusa valsisammuga Saaremaa neiu valgetelt öödelt, mis ruttu kuluvad, andes tee 1. klassi lastele, kes esitasid meeleolukalt loo "Mulle meeldib sving". Neile järgnes aga africsomonelikult hoogne "Ramaya" ning sobivalt häätujuline  ja rütmikas "Tüdrukute õhtu". 
4. klasside õpilased esitasid aga Wimbergi näidendi "Buratino sünnipäev", mis oma lõbususes andis kergema vastukaalu Anna Danilsoni esitatud laulule "Keegi tulla võib". Laulud vahelduvad pidudel ikka tantsuga ning lüürilisemalt nootidelt mindi üle hoogsamale liikumisele - õed Pohlakud esitasid versiooni "Hispaania tantsust".  
Kuna käesolev aasta on ikkagi laulupeo 150. ja tantsupeo 80. sünnipäev, siis ei saanud minna mööda K.A Hermannist ja tema loost "Lauljate tervitus", mis helises kuulajate-vaatajate kõrvus, kuni koorihelid asendas 4. klasside playbox tabava pealkirjaga "Pillerkaar". Sealsed reipad rütmid sujusid oivaliselt kokku aga üheteistkümnendike esitatud ja Arte 5. klassi õpilase teksti põhjal kirjutatud lühinäidendiga "Spordireportaaž", millele järgnesid väga omanäolise tantsukavaga 7.a ja 7.b tantsutüdrukud. Iga päev ei näe just korvpalli
tantsuobjektina, aga nendel sinistel piigadel kukkus korvitamine ülima ägedusega välja. Arte meeshääled esitasid aegumatu "Kikilipsu" ja 8.b oma põneva võidupopurii playboxilt: "Kukemuff" oli olemuselt ühteaegu koomiline, osav ja lustiline.
"Kukemuff" aga oli heaks sissejuhatuseks tordiesitlusele, mille peamiseks märksõnaks oli sel aastal maasikad, värvikirevus, küpsisterohkus ja
igasugune kevadiselt rõkkav lopsakus. Huvitavamatest tordinimedest-kirjeldustest jäid silma "Pleki-Pätu"; "Pilgarite paelutused"; "Segane" või ka lakooniline "Tort". Tordiparaad päädis magusamast magusamate põsetäitega ning kohvipoiste hoolsa käe all toimuva kohvi kallamisega. 
Pilla-palla aga jätkus edasi - segakoori esituses laskus peosaali "Ära mind lahti lase" oma mõtlike sõnumitega ning mindi üle teada-tuntud peolooga  "Tuljak", mis tõmbas vaatajal jala üsna rütmikalt kaasa käima. 
Üldtuntud koorilaulult sai mindud moodsakeelelise segunemise ja murdekeeleliste põimingutega pikitud näidendiga "Jõulud maal",
pärast mida tükkisid kontvõõrad taas laulma, kuid nüüdki said õiguse pärisesinejad 5.c-st, kes esitasid tantsukava "Raju rulli miks". Peo üheks omapärasemaks etteasteks sai kaasaega käsitlev näidend "Presidendi külaskäik". Lühinäidendile järgnes tantsunumber "Sädelev must", sealt aga kooliansambli esituses laul "Tsirkus" ning vägagi oodatud õpetajate etteaste Anne Veski laulu "Keegi tuleb ehk külla" põhjal.
Lõpuks said sõna terve õhtu kontvõõrastena laulda püüdnud ansambel, kes esitas kevadesse pisut sobimatu, kuid siiski vahva nägemuse  laulust "Läbi lume sahiseva".
"Orhidee emale" üheks kulminatsioonihetkeks on kahtlemata olnud orhidee emale, mis loositakse igal aastal ning sedakorda naeratas loosiõnn emale, kel oli pilet nr 30 - emal õpib TAG-s kaks last, üks 7. ja üks 4. klassis ning ema on käinud kohal ja näinud  seitset "Orhideed". 
Pärast loosimist esitasid Getlyn Meite ja  Martin Tilk laulu "Lendame". Õhtu viimaseks sõnaliseks etteasteks, tabavalt pealkirjastatud "Pidu sinus eneses",  jäi lugeda armastavate õpilaste äärmiselt soe ja südamlik mõtisklus raamatute hindamatute tarkuste, mõtete, tunnete üle. Õhtu viimase tantsunumbri aga andsid vilistlane Merilin Jusilo ja abiturient  Carmen-Aneth Vanatoa. Nende tantsus oli just seda, mida kandis ka tantsu pealkiri "Hingele".
Pillerkaarile pani jõuliselt piduse punkti aga ühendkoori esituses laul "Ilus oled, isamaa!"
"Naer on päike, mis hajutab talve inimese näolt," lausus Victor Hugo 1862.aastal .
Laskem sellel naerul veel meenutuste piltpostkaartidel veigelda. 
Oli tore õhtu ja 
suured tänud kõikidele nendele, 
kes üritusega seotud olid. 

_________________________________________________________________________________
PS: Kogu   pillerkaar on nähtav juuresoleval lingil. Meeleolulisust juurde :) 

Reede, 5. aprill 2019

Veeohutusest; katsetest; koostöötunnist; Arte Tantsust; rahvastepallist; teatrist - TAG 01.04-05.04. 2019

Kirjanik Jan Kaus on öelnud 2009. a ilmunud raamatus "Hetk" järgmist: "Hiljem sai ta aru, et selliseid hetki lihtsalt ei võeta tagasi, mälupilte ei saa kustutada — need hakkavad venima läbi järgnevate sekundite, minutite, tundide, aastate. Need võivad püsida järgneva varjus, järgnev võib neid lihvida, teravad nurgad võivad mattuda aastate huumuskihi alla, kuid siis korraga on nad tagasi, selged, üksikasjalised, nende ümber kumisemas kadunud aeg."
Kirjanikku parafraseerides - Arte kooliblogi püüab kinni kõik kumisema kadunud aja ning kõneleb nädalast sedasi.
11. ja 12. klassile  toimus veeohutustemaatiline loeng. Selgitati, kuidas hinnata veekogu ohutust ning miks see üldse nii oluline on. Näidati, kuidas ära tunda uppunut, millised on võimalikud ohutusesemed ning kuidas on õige veekogu ääres käituda. Loeng oli tarvilik ning kuuljate kõrvad teravad.
Teisipäev, 02.04, tõi udrit tegemist gümnaasiumisse tahtjatele. Oli majatuur, suundade tutvustamine ning siis sai pooleteiseks tunniks panna proovile teadmised. Tulemused selguvad aprilli teises pooles ning usinad õppurid saavad asuda sügisest teadmisi nõutama soovitud õppesuunale, mida Arte gümnaasiumis on pakkuda tervenisti viie võimalusena: reaalsuund; humanitaarsuund; tervishoid; sport-psühholoogia; jalgpall. Pöidlad pihku!!
2. aprillil toimus Sinilinnu Lasteaias Mustamäe eestikeelsete koolide ja lasteaedade koostöötund, mille koolidepoolseks korraldajaks oli Arte gümnaasium. Koostöötunni teemaks oli kaasav
haridus: "Lapse eripäradega toimetulemine ja seda toetavad metoodikad - kuidas jätkata koolis lasteaias alustatud tööd". Meeskondlikes aruteludes kerkis esile mitmeid probleemkohti alates infovahetusest, lapsevanema kaasamisest kui alushariduse ja põhikooli õppekavade vahel olevast lüngast. Kõikidest nendest sai ka jõudumööda kõneldud, kuid arutelusid jätkub ka edaspidiseks.

On tavapärane, et enne Orhideed saavad õpilased näidata parimaid tantsupalasid, nii ka sel aastal, kui lavale astusid õppurid oma kavadega, mis jaotusid paremuse/vahvuse/lõbususe/liikuvuse põhjal järgmiselt -  3.a "Arte tšikid". 5.c "Raju rulli miks", 7.ab "On korvpall see", 8.b "Sädelev must" ja parim soolokava Meril 6.b "Kuusteist". Kõik soovijad said tantsida, kõik esinejad komme ja parimad auhindu. Oli lõbus ja meeleolukas päev. Huvitavamad tantsud lülitatakse Orhidee kavva ja nendest kuuleb/näeb järgmises sissekandes.


Eesti keele ja kirjanduse õpetajad ei väsi õpilasi teatrisse viimast. Põhikooli nooremaastme klassid said osa NUKU etendusest "Apelsinitüdruk" - õpilased ja õpetaja vaatasid etendust üsna tõsiselt, lugu pani mõtlema. 
Eelviimase vaheajani on jäänud kaks nädalat ning sellesse mahub pilgeni tegemisi igasse päeva. Kevad koputab nõudlikult aknale ja mõned pingutused kooliaasta lõpetamiseni tuleb veel kindlasti teha.