Sedakorda üsna keeleliselt - TAG 06.03-17.03.2023

"Igale rahvale on kõige ilusam tema emakeel," on lausunud eesti keeleteadlane Paul Ariste. 

Ning Ariste tsitaadiga saab ainult nõustuda, sest kuidagi kujunes selliselt, et põguspausilise vaheajatamise järgselt oli artelastel kaks uue trimestri esimest koolinädalat ülimalt keelekesksed - tunnustati nii pika traditsiooniga Vilde jutuvõistlusel osalenuid kui ka peeti põhjalikult emakeelepäeva. 

Kuid enne uue õppeperioodi alustamist täiendasid õpetajad enda veidi üsna vajaliku koolitusega. Sellest saab aimu pildiliselt. 

Arte gümnaasiumi ellukutsutud Vilde jutuvõistluse tulemused olid sellel aastal vägagi suurepärased, sest artelased noppisid mitmeid võite. Nooremas kirjutajate kategoorias pälvis auväärse kolmanda koha õp Maris Langi juhendatud õpilane Kirstjan Vingissaar ja vanemas astmes esimese koha Krista Kuus ja teise koha Grete Ninn, kelle juhendajateks oli samuti Maris Lang. Meeleolukal tunnustusüritusel pidas kõne värskelt riigikokku pääsenud Mustamäe linnaosa vanem Lauri Laats ja muusikalise vahepalaga TAG vilistlane Silver Jusilo. Igatahes õnnesoovid noortele suleseppadele ja hoogsat lendamist edaspidigi. 

Aga märtsis on teadupärast 14. kuupäev erilise tähendusega, sest esimese Eesti/eesti soost luuletaja, rahvuskirjandusele alusepanija Kristjan Jaak Petersoni sünniaasta märgib üle-eestilist emakeelepäeva, mille tavad on aastatega Arte kooliperes laienenud ja süvenenud ning seda tähistatakse mitmel rindel ohtralt.

Arte eesti keele ja kirjanduse ainekoda ühendab emakeelepäeva mõne Eesti kultuuritegelase või olulise ühiskondliku nähtusega ning sedakorda said päevakangelasteks valitud luuletaja Artur Alliksaar, kelle sünnist möödub 15.04 100. aastat ja kõnevõistluse peateemaks sai loodus, sest Tallinn on selle-aastane rohepealinn. 

Olid kaks etteütlust (kooli oma ja üleriigiline e-etteütlus), millega selgitati välja parimad emakeeletajad. 

Emakeelepäeva kõnevõistlusel pärjati nooremas, 6.-9. klasside grupis  parimaks 8.b kõne. Äramärkimist leidsid 9.b  ja 8.d kõne. Parimaiks kõnelejaiks kuulutati Rasmus Kolts 8.d ja Robin-Marc Sakkos 6.a. Gümnasistide hulgas valis žürii parimaks 10. reaalklassi oma. Ära märgiti 11.r ja 10.h kõned. Esitamise pool tuli hästi välja Joosep Lubil 12.sp, Minni Blumil 12.h ja Merlin-Melany Minnikul  10.sp klassist. Publikuhääletusel toetati 8.a, 8.b, 7.b, 9.c, 12.sp ja 12.jp kõnesid. Seekordne kõnevõistlus oli pühendatud  Tallinna Haridusameti loodus – ja keskkonnahoiu teema-aastale. Noorematel kõnekirjutajatel oli valida teemade „Mina – looduse kaitsja“ ja „Loodus – minu kaitsja“ vahel. Gümnasistide teemad olid „Loodus – inimese ainus alistamatu vaenlane“ või „Inimene – looduse ainus alistamatu vaenlane“. 

Lisaks oli võimalik terve päeva jooksul vaadata õp Hiiemäe koostatud lühifilmi Artur Alliksaare* elust ja loomingust. 

Vaimuvaraliselt ja meelivirgutavalt kulgenud õppepäevad aga rühivad oma vääramatuses edasi ning järgmised blogitamised tulevad juba sel kevadel 😉

_______________________________________

*filmis kasutatud videolõikudele, fotodele, luuletustele ja muusikale on kasutusload olemas

Eesti Vabariigi sünnipäevast ja pihutäie koolielulist - TAG 20-23.02.2023

"Eestlaste ajalugu ulatub minevikku üle viiekümne sajandi, Eesti riik ulatub minevikku aastani 1918," lausub Eesti endine president Lennart Meri 2001. aastal riigikogus peetud kõnes. 

Sugugi mitte nii ammu tähistas Arte koolipere Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva ja nüüd on tõtakalt möödunud viis aastat moodustamas uut  ümmargust numbrit - Eesti Vabariik sai 105-aastaseks. Traditsiooniliselt kulges veebruar ajalookuu tuultes ning enne vaheajatamist kulgesid tööpäevad õppeperioodi lõpupuhuse toimekusega, kuhu kumerdusid näiteks vastlapäeva ja rahvatantsuga seotu. 

Ajalooõpetajate saatmisel juhtusid aastapäeva tähistamise eelselt nii mälumängud kui plakatikunsti viljelemised ning loomulikult toimusid igale vanuseastmele ka aktused. Ülevaadet saab pildiliselt uudistada:

Sedasi kõnnitabki üks seitsmenädalalisus ennast vaheajatama, et peagi kevadet tajuda. 

Mõnusat hinguspausi, hea lugeja!!! 

👧👦👨👩👴👵

Ühe õppeperioodi ülikiirus - TAG 09.01-18.02.2023

 "Et mõista talve ilu ja olemust, on hädavajalik seista õues ja tajuda lumehelbeid," lausub kord Aristoteles mõtlikult.

Väide peidab koolielu ja selle kajastamist kooliblogis suisa hiilgavalt - sündmustest ei saa rääkida, kui neid ei toimu ja  neist osa ei võta. Jaanuar on reeglina koolielus vaiksem kuu, kuid värskelt startides said hoo sisse mõned õppekäigud, toimus üheksandike proovieksam, olid esinemisringi- ja tunnipõnevused. 

Jaanuari lõpus lisandus Eesti kultuuriellu ütlemata vahva päev, mida tähistada - 30. jaanuar kannab aastast 2023 nime eesti kirjanduse päev (avaldatakse austust Eesti/eesti tuntumaile, tsiteerituimale ja tõlgituimale autorile, kellele püstitati tema elu ajal esimene ausammas  - jah, jutt käib A.H. Tammsaarest, kelle sünniaastapäev valiti kirjanduspäevaks).  Selle päeva tähistuseks joonistasid ja maalisid 2.a lapsed eesti lastekirjanduse tegelasi. Nüüd kaunistavad need raamatukogu seina.

Uue aasta esimese kuu möödudes tuli juurde ka neid asju, mis tavapäraselt märgivad artelaste koolielu - toimus õpioskuste võistlus; tähistati sõbrapäeva; esinemisoskusel võeti mõõtu playboxil. 

Lisaks kohtuti kirjanik Ene Sepaga, käidi Kultuurkatlas, koostati sugupuud, kooli külastas Kiikhobu lasteaia vanem rühm, tehti tundides keemiakatseid; võeti osa mälumängust; osaleti laulupeo ühendkoori esimesel proovil jpms. 

Kohe-kohe lõppeb II trimester põhikoolile ning ootab ees Eesti Vabariigi 105. sünnipäevale pühendatud aktus ning saab minna vaheajale, et taas sukelduda ülepeakaela tegevustesse, mis kevadesse suunduvad.