Peo juhatas sisse põgus rõõmuteemaline arutelu ning näis, et pidu algab igasuguse sissejuhatuseta, sest lavale ilmus ansambel, kes eelhoiatuseta asus laulma "Mutionu", kuid peagi selgus, et need olid vanadest aegadest pärit pidude kontvõõrad, kes tükkisid mitmeid ja mitmeid kordi lavalaudadele. Abiturientidest õhtujuhtidel Alexandra Savickisel ja Egert Meristel tuli ikka mitmeid kordi tuletada meelde, kes on peole oodatud/kutsutud. Kui kutsumata külalised olid kiireloomuliselt
lahkunud, keerutas põgusa valsisammuga Saaremaa neiu valgetelt öödelt, mis ruttu kuluvad, andes tee 1. klassi lastele, kes esitasid meeleolukalt loo "Mulle meeldib sving". Neile järgnes aga africsomonelikult hoogne "Ramaya" ning sobivalt häätujuline ja rütmikas "Tüdrukute õhtu".
4. klasside õpilased esitasid aga Wimbergi näidendi "Buratino sünnipäev", mis oma lõbususes andis kergema vastukaalu Anna Danilsoni esitatud laulule "Keegi tulla võib". Laulud vahelduvad pidudel ikka tantsuga ning lüürilisemalt nootidelt mindi üle hoogsamale liikumisele - õed Pohlakud esitasid versiooni "Hispaania tantsust".
Kuna käesolev aasta on ikkagi laulupeo 150. ja tantsupeo 80. sünnipäev, siis ei saanud minna mööda K.A Hermannist ja tema loost "Lauljate tervitus", mis helises kuulajate-vaatajate kõrvus, kuni koorihelid asendas 4. klasside playbox tabava pealkirjaga "Pillerkaar". Sealsed reipad rütmid sujusid oivaliselt kokku aga üheteistkümnendike esitatud ja Arte 5. klassi õpilase teksti põhjal kirjutatud lühinäidendiga "Spordireportaaž", millele järgnesid väga omanäolise tantsukavaga 7.a ja 7.b tantsutüdrukud. Iga päev ei näe just korvpalli
tantsuobjektina, aga nendel sinistel piigadel kukkus korvitamine ülima ägedusega välja. Arte meeshääled esitasid aegumatu "Kikilipsu" ja 8.b oma põneva võidupopurii playboxilt: "Kukemuff" oli olemuselt ühteaegu koomiline, osav ja lustiline.
"Kukemuff" aga oli heaks sissejuhatuseks tordiesitlusele, mille peamiseks märksõnaks oli sel aastal maasikad, värvikirevus, küpsisterohkus ja
igasugune kevadiselt rõkkav lopsakus. Huvitavamatest tordinimedest-kirjeldustest jäid silma "Pleki-Pätu"; "Pilgarite paelutused"; "Segane" või ka lakooniline "Tort". Tordiparaad päädis magusamast magusamate põsetäitega ning kohvipoiste hoolsa käe all toimuva kohvi kallamisega.
Pilla-palla aga jätkus edasi - segakoori esituses laskus peosaali "Ära mind lahti lase" oma mõtlike sõnumitega ning mindi üle teada-tuntud peolooga "Tuljak", mis tõmbas vaatajal jala üsna rütmikalt kaasa käima.
Üldtuntud koorilaulult sai mindud moodsakeelelise segunemise ja murdekeeleliste põimingutega pikitud näidendiga "Jõulud maal",
pärast mida tükkisid kontvõõrad taas laulma, kuid nüüdki said õiguse pärisesinejad 5.c-st, kes esitasid tantsukava "Raju rulli miks". Peo üheks omapärasemaks etteasteks sai kaasaega käsitlev näidend "Presidendi külaskäik". Lühinäidendile järgnes tantsunumber "Sädelev must", sealt aga kooliansambli esituses laul "Tsirkus" ning vägagi oodatud õpetajate etteaste Anne Veski laulu "Keegi tuleb ehk külla" põhjal.
Lõpuks said sõna terve õhtu kontvõõrastena laulda püüdnud ansambel, kes esitas kevadesse pisut sobimatu, kuid siiski vahva nägemuse laulust "Läbi lume sahiseva".
Pärast loosimist esitasid Getlyn Meite ja Martin Tilk laulu "Lendame". Õhtu viimaseks sõnaliseks etteasteks, tabavalt pealkirjastatud "Pidu sinus eneses", jäi lugeda armastavate õpilaste äärmiselt soe ja südamlik mõtisklus raamatute hindamatute tarkuste, mõtete, tunnete üle. Õhtu viimase tantsunumbri aga andsid vilistlane Merilin Jusilo ja abiturient Carmen-Aneth Vanatoa. Nende tantsus oli just seda, mida kandis ka tantsu pealkiri "Hingele".
Pillerkaarile pani jõuliselt piduse punkti aga ühendkoori esituses laul "Ilus oled, isamaa!"
"Naer on päike, mis hajutab talve inimese näolt," lausus Victor Hugo 1862.aastal .
Laskem sellel naerul veel meenutuste piltpostkaartidel veigelda.
Oli tore õhtu ja
suured tänud kõikidele nendele,
kes üritusega seotud olid.
PS: Kogu pillerkaar on nähtav juuresoleval lingil. Meeleolulisust juurde :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar