Pilgupõiked - TAG 03.04-21.04.2023

Kuulsat prantsuse esseisti parafraseerides tõdeb iga blogilugeja, et artelased võtavad maksimumi nii õigesti teotsetud koolielust kui ka nendest muudest lisandustest, mis koolinduse nii meeldivalt mitmekesiseks meisterdavad. Juhtus enne taaskordsele pausile minekut ju päris mitmeid elamusi pakkunud sündmusi. Nendest siis saab seekord lugeda nii. 

1.aprillili esindasid Artet Tallinna raekojas toimunud rahvusvahelisel luulekonkursil 8.d klassi õpilased Milana Suur ja Mark Gomon. Nad esitasid Lydia Koidula luulet vene keeles, Mark kandis ette ka omaloomingulise klaveripala. Õp. Jefimova sõnul esinesid meie õpilased soliidselt. Konkursil osales 10-16 aastaseid õpilasi, nende seas teatristuudiote õpilased Prantsusmaalt ja Saksamaalt.

Ei ole saladus, et sel õppeaastal toimusid Artes õpihuvilaagrid ning hiljuti, 31.03-2.04,

toimusid Rakket69 koolituspäevad ning järelseminar Baltic Queen pardal, kus osalesid meie õpetajad Gulnara Nadzhafova ja Risto Ilves. Avasõnud ütles Eesti Vabariigi President Alar Karis. Koolituspäevad olid huvitavad ja teaduserikkad, Rootsis külastati erinevaid muuseume.

05.04. selgusid meie kooli selle aasta parimad tantsud.  Võisteldi kahes vanuseastmes. Nooremate parimaks hinnati "Pariislanna" 6.b esituses, järgnesid "Don't stop me now" 7.a klassilt ja "Kassid" Elinor Maclennani 2.a esituses. Suuremate hulgas pärjati parimaks õdede Pohlakute "Kohtume!", tihedalt kannul tuli teiseks "Tee iseendani" Liana Saabergi 6.a, Lisandra Reinpalu 7.a ja Heliisa Pohlaku 8.a esituses. Kolmandaid

kohti anti välja koguni kaks, neid said: 10.spht "Non-stop" ja 11.h/12.h "Marslased". Improvooru karika teenis paljude võimekate imroviseerijate hulgas välja Ellen Mander 8.a-st. Etteasteid oli kokku 13, lisaks võistlusprogrammiväliselt kooli tantsuringi ja gümnaasiumi valikaine õpilaste kavad. Kõik osalejad said magusaid auhindu ja publiku sooja poolehoiu.  Žüriid juhtis tantsija ja treener Eghert-Sören Nõmm. Toreda ürituse toimumise eest suur tänu Arte tantsuõpetaja Ilona Vapperile.

Kui kõikide nende etteastetega oldi ühele poole saadud (ja muid tegemisi jätkus veelgi, nendest saab ülevaadet siit ), algasid tulipalavad ja ajamahukad ettevalmistused selleks, et toimuks Arte kooliperele ühtekuuluvuse märgiks iga-aastane Orhidee Emale, mis sedakorda kandis pealkirja "Imeline loodus".

Mitmekülgsetest lauluseadetest, tantsupaladest, näidenditest, etlustest ja meeleolukatest hetkedest annab aimu vast kõige enam pildiline vaatenurk, sest see on üritus, mida tuleb kindlasti näha ja kuulda terviklahendusena. Kogu kool hingas ühes rütmis, et saaks näidata ja ise kaeda, milleks on võimelised nii õpilased, õpetajad-lavastajad, peo stsenaristid, tehniline personal, IT-osakond ja loomulikult emad-vanaemad-isad-õed-vennad. Ja need võrratud tordid olid sedakorda õige värviküllased. Kogu toimunud pidu aga saab järele vaadata  😊

19.04. toimusid Tallinna Koolinoorte meistrivõistluste finaalid korvpallis. Mängud  toimusid Kalevi Spordihallis. Meie gümnaasiumi neiud tulid meistriks alistades finaalis Tallinna Linnamäe Vene Lütseumi tulemusega 52:11. Võistkonda kuulusid Kätlin Kangur; Anna-Liisa Kristovald; Regina Pendis; Kristel Rattasepp; Anna-Liisa Vannamik; Marta Eleri Jaama; Kerttu Raudleht; Elena Iliste; Eliise Luks. 

Gümnaasiumi noormehed alistasid pronksimängus Vanalinna Hariduskolleegiumi tulemusega 47:30. Võistkonda kuulusid Kristo Juurak; Andreas Põld; Ken Sildaru; Mihkel Raagul; Markus Juurik; Morten Prikk; Tristan Luht; Kevin Markus Kandelin; Erkki Avioja; Karl Orren; Silver Rebane; Ander Sikk ja Marek Puhm. Palju õnne tublidele võistkondadele. 

Kui lõppeb eelkool ja õpilastel algab peagi uus aeg, saabub kõikidele asjadele paratamatu lõpp vanemaski kooliastmes. Seda tõdesid kümned abituriendid, kellel toimus lõpukell ja tuleb söösta eksamikeerisesse, sest ees ootab gümnaasiumi lõpetamine ja edasiste valikute tegemine - nagu sõrmenipsust saab tagasi vaadata 12 pikale ja teguderohkele aastale. 

Ja ongi jälle pausihetk, väikene vaheaeg enne suurt suve :) 

Aprilli mahtus nii mõndagi - TAG 01.04-22.04.2022

"Aprill on tavaliselt tujukaim kuu, puhudes möödunud aastast jäänud lehti mööda kevadtolmuseid tänavaid, ometigi andes mõista, et kohe saabub kõik õitsev kaunidus," lausub T. S. Eliot pärast Inglismaale kolimist 1915.aastal.

Üle sajandi on nendest mõtetest möödas, aga nõustuda tuleb, sest heitlik aprill andis võimaluse kogeda nii lumekoristust kui mulluse kulu kokkukraamimist ja sama muutlikult kulges ka aprill Arte kooliperes, kuhu mahtus tantsu, lõpukella, esmaabitunde, spordivõistlusi, abituuriumi küpsuseksamit kui ka viimaks ometigi toimunud Orhideed Emale (see oli ju pandeemia tõttu kaks aastat pausil, aga tuli suure löögijõuga ;) ). Kõigest aga üsna pildilise kokkuvõttena järgemööda.

Orhidee Emale tõi sellel aastal laulu, tantsu, näidendeid, kujundujumist, kitarrimängu õige ohtrasti....

Mahlakuu möödus ja õpilased sai vaheajale. Viimased ponnistused enne suvve suundumist veel tulemas ja läbi saab kooliaasta 2021/2022...

"Orhidee emale 2019"

Kes meist poleks kuulnud 1926. aastal ajakirjas Päiksetar esiti küll anonüümse autori sulest, kuid hiljem identifitseeritult Alide Dahlbergi  sõnu, mille mugandas ja esimesena viisistas August Kiiss ning hiljem maestro Gustav Ernesaks? Millest käib jutt? Loomulikult tuntud lastelaulust "Mutionu pidu", mille keskne peomotiiv lõpusalmi refräänist: "See oli päise päeva aal; pilla-palla pillerkaar!" oli tänavuse "Orhidee emale" peateemaks. Ning tuleb tõdeda, et pidu oli tõesti ühe korraliku trallingu mõõtu, tegu ja nägu. 
Peo juhatas sisse põgus rõõmuteemaline arutelu ning näis, et pidu algab igasuguse sissejuhatuseta, sest  lavale ilmus ansambel, kes eelhoiatuseta asus laulma "Mutionu", kuid peagi selgus, et need olid vanadest aegadest pärit pidude kontvõõrad, kes tükkisid mitmeid ja mitmeid kordi lavalaudadele. Abiturientidest õhtujuhtidel Alexandra Savickisel ja Egert Meristel tuli ikka mitmeid kordi tuletada meelde, kes on peole oodatud/kutsutud.  Kui kutsumata külalised olid kiireloomuliselt

lahkunud, keerutas põgusa valsisammuga Saaremaa neiu valgetelt öödelt, mis ruttu kuluvad, andes tee 1. klassi lastele, kes esitasid meeleolukalt loo "Mulle meeldib sving". Neile järgnes aga africsomonelikult hoogne "Ramaya" ning sobivalt häätujuline  ja rütmikas "Tüdrukute õhtu". 
4. klasside õpilased esitasid aga Wimbergi näidendi "Buratino sünnipäev", mis oma lõbususes andis kergema vastukaalu Anna Danilsoni esitatud laulule "Keegi tulla võib". Laulud vahelduvad pidudel ikka tantsuga ning lüürilisemalt nootidelt mindi üle hoogsamale liikumisele - õed Pohlakud esitasid versiooni "Hispaania tantsust".  

Kuna käesolev aasta on ikkagi laulupeo 150. ja tantsupeo 80. sünnipäev, siis ei saanud minna mööda K.A Hermannist ja tema loost "Lauljate tervitus", mis helises kuulajate-vaatajate kõrvus, kuni koorihelid asendas 4. klasside playbox tabava pealkirjaga "Pillerkaar". Sealsed reipad rütmid sujusid oivaliselt kokku aga üheteistkümnendike esitatud ja Arte 5. klassi õpilase teksti põhjal kirjutatud lühinäidendiga "Spordireportaaž", millele järgnesid väga omanäolise tantsukavaga 7.a ja 7.b tantsutüdrukud. Iga päev ei näe just korvpalli

tantsuobjektina, aga nendel sinistel piigadel kukkus korvitamine ülima ägedusega välja. Arte meeshääled esitasid aegumatu "Kikilipsu" ja 8.b oma põneva võidupopurii playboxilt: "Kukemuff" oli olemuselt ühteaegu koomiline, osav ja lustiline.
"Kukemuff" aga oli heaks sissejuhatuseks tordiesitlusele, mille peamiseks märksõnaks oli sel aastal maasikad, värvikirevus, küpsisterohkus ja

igasugune kevadiselt rõkkav lopsakus. Huvitavamatest tordinimedest-kirjeldustest jäid silma "Pleki-Pätu"; "Pilgarite paelutused"; "Segane" või ka lakooniline "Tort". Tordiparaad päädis magusamast magusamate põsetäitega ning kohvipoiste hoolsa käe all toimuva kohvi kallamisega. 
Pilla-palla aga jätkus edasi - segakoori esituses laskus peosaali "Ära mind lahti lase" oma mõtlike sõnumitega ning mindi üle teada-tuntud peolooga  "Tuljak", mis tõmbas vaatajal jala üsna rütmikalt kaasa käima. 
Üldtuntud koorilaulult sai mindud moodsakeelelise segunemise ja murdekeeleliste põimingutega pikitud näidendiga "Jõulud maal",

pärast mida tükkisid kontvõõrad taas laulma, kuid nüüdki said õiguse pärisesinejad 5.c-st, kes esitasid tantsukava "Raju rulli miks". Peo üheks omapärasemaks etteasteks sai kaasaega käsitlev näidend "Presidendi külaskäik". Lühinäidendile järgnes tantsunumber "Sädelev must", sealt aga kooliansambli esituses laul "Tsirkus" ning vägagi oodatud õpetajate etteaste Anne Veski laulu "Keegi tuleb ehk külla" põhjal.
Lõpuks said sõna terve õhtu kontvõõrastena laulda püüdnud ansambel, kes esitas kevadesse pisut sobimatu, kuid siiski vahva nägemuse  laulust "Läbi lume sahiseva".

"Orhidee emale" üheks kulminatsioonihetkeks on kahtlemata olnud orhidee emale, mis loositakse igal aastal ning sedakorda naeratas loosiõnn emale, kel oli pilet nr 30 - emal õpib TAG-s kaks last, üks 7. ja üks 4. klassis ning ema on käinud kohal ja näinud  seitset "Orhideed". 
Pärast loosimist esitasid Getlyn Meite ja  Martin Tilk laulu "Lendame". Õhtu viimaseks sõnaliseks etteasteks, tabavalt pealkirjastatud "Pidu sinus eneses",  jäi lugeda armastavate õpilaste äärmiselt soe ja südamlik mõtisklus raamatute hindamatute tarkuste, mõtete, tunnete üle. Õhtu viimase tantsunumbri aga andsid vilistlane Merilin Jusilo ja abiturient  Carmen-Aneth Vanatoa. Nende tantsus oli just seda, mida kandis ka tantsu pealkiri "Hingele".
Pillerkaarile pani jõuliselt piduse punkti aga ühendkoori esituses laul "Ilus oled, isamaa!"

"Naer on päike, mis hajutab talve inimese näolt," lausus Victor Hugo 1862.aastal .

Laskem sellel naerul veel meenutuste piltpostkaartidel veigelda. 

Oli tore õhtu ja 

suured tänud kõikidele nendele, 

kes üritusega seotud olid. 

_________________________________________________________________________________

PS: Kogu   pillerkaar on nähtav juuresoleval lingil. Meeleolulisust juurde :) 

"Orhidee emale 2018"

"Vaba inimene vabal maal" - sellist pääliskirja kandis 34. "Orhidee emale" AD 2018.  Intensiivse harjutusperioodi tulemusel sündis sedakorda kooli suurüritus Eesti ajatelje raamistuses.

Esiti mindi ikka väga kaugele - ürgaja alguslätetesse, kus Arte Kõmistaja toimetus esitas omalaadse nägemuse vabadusest teemal „Vabad trilobiidid vabas meres“, pärast mida oli

võimalik kuulda lastekoori esituses laulu "Ärkamisaeg" ning sinna sobivalt otsa näha  3. ja 8. klasside õpilaste esituses Eesti asustamise teemalist lühinäidendit "Esiema ja esiisa". Näidend oli heaks üleminekuks noortekoori, Arte Rammi ja bändi ettekandes laulule "Vee ja soola saaga", mis omakorda tähistas keskaega ja oli sissejuhatuseks   ansamblilt Voce helipalale "Matona". 

Et Eesti ajalugu on ilmestanud mitmed võõrad külalised, siis torkas ka ajateljelt silma, et mõned sajandid jäid pisut eemale - märkimisväärseks osutus aga ärkamisaeg, mida esitati näidendiga "Käisin kord papa Jannseni juures". Igasuguse ärkamisega kaasneb alati hoogne liikumine ning vilkad õpilased tantsisid tuljakut ja kaerajaani pisut tänapäevases võtmes.

Arte kooliperes on õpilasi, kes käsitsevad viiulit mängleva kergusega. Külalised saidki kuulda "Viiulikontserti D-tuur" ning sobivalt mindi sealt üle õdede Pohlakute " Lumehelveste valsile" 

Edasi sai vaadata omanäolist sõnaseadet "Vargamäe vabadusest", kus Eesti tuntuim teos oli miksitud tulnukatemaatikaga. 

Peoõhtu esimene pool päädis tordiesitlustega, millelt mindi rõõmsalt väikesele vaheajale, kus külalised said head-paremat soolase ja magusa näol mekkida.  

Õhtu teist poolt alustas soololaul Anneli Torimilt ning järgnes väga vahva 5. b klassi näidend "Keeleuuendajad" ning  3.c tants "Marsikava", millele järgnes mudilaskoorilt laul  „Meie isa tegi meile veski“.

Eesti ajatelg ei saa  muukeelsuseta ning hoogne 9. a esitatud "Tare-tareke" tõi oma intensiivsusega nii mõnegi naeru kuuldavale. Venekeelne laul ja tants ning edasi jätkus õhtu näidendiga "Nõukogude kool", millesse panustas aega ja energiat gümnaasiumirahvas. 

Nõukogude ajast liikus aeg edasi laulvasse revolutsiooni, mille võttis kenasti kokku 10.b õpilase Helen Murula Vilde jutuvõistlusel osalenud „Minu vabadus“  gümnasistide ja õpetajate esituses ja millele järgnes ühendkoori  ettekandes "Isamaa ilu hoieldes".

Loositi välja ka orhidee, mille sai sedakorda esimese klassi õpilase ema, kes viibis meeldejääval õhtul esmakordselt.

Et "Orhideelt" on tuule tiibadesse saanud nii mõnigi nüüdne näitleja/laulja/muusik, siis oli otsekui selle kinnituseks laval esinemas vilistalne Silver Jusilo, kes saatis kitarri ja lauluga tantsukava "Metsik armastus".

Ajateljelt ei puudunud ka kaasaegsemaid noote - kombineerituna 4.a ja gümnaasiumi õpilastega võis näha-kuulda räpilugu "Kiki-Miki". 

Õhtu viimase sõnalise esituse tegi selle-aastane emakeelepäeva kõnevõistluse võitja Sten Marc Teresk  võidukõnega „Mõnikord on nõnda“, millele järgnes hoogsalt moodne tants "Tunne end vabalt". Õhtu viimaseks palaks oli lõpulaul "Vangile ei meeldi trellid".

Aplaus kestis kaua ning tegijatel tuli tõdeda - 

ilus õhtu oli!

👌🙌👍

"Orhidee emale 2017"

Peagi käivituvad üle-eestilised vabariigi suurt juubelit tähistavad sündmused ning omamoodi sissejuhatavana mõjus tänavune "Orhidee emale", mis olles inspireeritud laste ja noorte kultuuriaastast, kandis üldnimetust "Mina jään" ja oli oma sisult vägagi seotud säilimise, püsimise, olemise ja samas ka muutumisega.

33. "Orhidee emale" näitas taas, kuivõrd osavad ja andeküllased on meie kooli õpilased ning kuivõrd oskuslikud on õpetajad neid andeid märkama ning arenemise sihikindlale rajale rakendama.

Kui kõik oli viimseni üle kontrollitud, külalised saabunud ja artelaste osavate näppude ja kunstimeele alt valminud asjade väljapanekutega tutvutud, algas oodatud suursündmus.

Esimese esinemisbloki hõlmasid „Uhti-Uhti“ ja

„Lööb suvelaulu rohutirts“ mudilaskoorilt ning tants „Black or White“. Tantusle ja laulule pakkus vaheldust 2.-3. klasside luulepõimik „Kodu jääb“. Edukalt õdedepaarina Arte Tantsulgi oma oskusi näidanud Heliise ja Hedlin Pohlak aga pakkusid silmailu tantsuga „Taevavesi“. 

Kuid mitte ainult koorid pole Arte gümnaasiumis tugevad, vaid meil on ka väga häid soliste ning oma imetabast häält lasi kuuldavale  R.Rannap/P.-E. Rummo lauluga  „Päikseloojangul“ Anneli Torim 11.b-st

Omanäolise etendusega sai hakkama 6.b klass Piia Selge juhatamisel, kus Matthias Johann Eisen ei jõudnud ära imestada linna muutumist 100 aasta jooksul. 

Kahtlemata ühe humoorikama etteaste tegid selleaastase sõbrapäeva playboxi võitnud 6.c klass kavaga "Staarid jäävad" .

Lühinäidendiga  "Igavesti noor“  esinesid aga

Raiden Proosvelt 3.c, Alvar Arrak 9.a, Sven Sepp, Aleksandra Baikova 12.a, Art Joosep Tomberg 12.b  

Kooli vanimad õppurid, kohe-kohe küpsuseksamite lainesse sukelduvad abituriendid aga esitasid originaalse numbri „Jackson jääb“ . Enne lõbust ja oodatud tordidemonstratsiooni oli aga võimalik kuulata üleilmselt tuntud laulu  "Somewhere over the Rainbow" käsitlust ansamblilt Kirke,  keda saatis ukulelel Robert Järvpõld 6.b-st

Jäämis-teemalised tordid leidsid aga ürituse vaheajal kiiresti tee vaatajate südametesse ning maitseelamustesse.

Pärast pisukest sirutust ja ringi vaatamist algas ürituse teine blokk ühendkoori esituses kõlanud 

K. Johanson „Õhtu iluga“ ja  R. Rannapi/O. Arderi lauluga  „Laul kooliteest“ põhikooli ansambli esituses. Omanäolistena kõlasid  kooli õpetajate  juba sügisel kirjutatud luuletustega, kus nii  „Õpetajad jäävad“ kui ka „Õpilased jäävad“.

4.c klassi müramutrid esitasid neile täiesti sobiva   „Pärtli laulu" ning seejärel astusid lavale 7.a klassi graatsiad, kes näitasid, kui elegantne ja lööv võib olla tantsuline  "Riigikaitse". Ka ürituse teises poole sai kuulda soololaulu, kui  Aleks Tšebõkin 11.b-st esitas L. Kuurmaa „Mina jään“.

 Väga põneva  kõnelise tekstiga sai toime õppurid 6.b-st Hanna Maria Sibula  põimega „Mina jään endaks“.

Impresiivset plastikat esitas soolotantsuga aga  Hanna Maria Rool 9.a-st , kus oli selgelt aru saada, et tantsu pealkiri läks igati täkesse - „Mina“ .

 J. Vabarna „Üle ilma“ viiside saatel ,  mil laulsid Anneli Torim, Diana Maasen 11.b-st mindi üle õhtu olulisimale märksõnale -  orhidee loosimisele. Ilmselt on igati mõistetav, et kauni õie sai sellelgi aastal ema, kellel õpivad Arte gümnaasiumis mõlemad lapsed (viimasel viiel aastal juhtunud nii). 

Pisut rokilikumates meloodiates esinesid aga Tanel Treuberg ja koolibänd, kes lasid kõlada  B. Shelton „Smoll Town Big Time“'l. Õhtu viimaseks tantsuliseks numbriks aga oli mõõneti sümboolse alatooniga 12. klasside neidude esitatud hoogne ja visuaalselt nauditav tants „Meie lähme – teie jääte“. Viimase sõna aga sai Arte uudiskoor - RAMM palaga „Oma laulu ei leia ma üles“. Kuid neilegi oli vaja pisut naishäälte abi ning selle käe ulatas ansambel Kirke.

Väga sisuka ja võimsaid emotsioone tekitanud õhtu lõppedes mõtles nii mõnigi kõikidele nendele Orhideedele, mis on juba olnud ning ka neile, mis on ees ootamas. 

Igatahes vastupidavat meelt uutes ettevalmistustes ja üritustes.  

"Orhidee emale 2016"

Üsna aprilli alguses haarab artelasi ärevus, seletamatu hoog ning terve koolipere asub valmistuma iga-aastaseks üheks kooli tippsündmuseks - juba 32. aastat järjest näitavad Arte õpilased oma juhendajate käe all erineval tasemel meisterlikkust. Seekordne teema oli "Inimene ja masin" ning tavasid järgivalt oli terve peo teema seotud mõistet 'masin' mistahes pidi iseloomustav ja illustreeriv. Motiiv kordus nii kunstitundides, tantsudes, neis sõnaseades, mis Vilde jutuvõistlusel tekstidena  osalesid ja seal äramägritud said. 

Arte päikesesaalis (ja ka II korruse koridorides) oli taas hõrk näitus, mis kätkes endas käteosavate õpilaste töid erivenate oskusainete vallast.

Ladusa stsenaariumi ja tõhusalt seatud tehnilise poole koostoimel, nn greenruumi ja õpetajate - kohanäitajate, külalisraamatu kirjutamise ja vanemate saabumise järel lükkas piduõhtu käima mudilaskoori esituses kunagine poplaul "Helista mulle mobiilile". 

Gümnaasiumi ja algklassi ühisüritusena oli võimalik vaadata moodsat mugandust "Nutimütsike". Järgnesid nutiteemalised laulud ning E.Särgava muinasjutu ainetel valminud ja 7.a näiteringi esitatud muinasjutt ning mitmed masinateemalised esitlused. Kooli vilistlase kaasabil oli võimalk näha aegumatuks muutunud ja pisut kaasajastatud "Aatomiku" põhist teatrikildu. 

Loomulikult ei puudunud mitmed tantsuesitlused, mis kätkesid endas viiteid arvutitele ja muudele ohtudele, mis võivad masinatega kaasneda.

 Peo esimene pool lõppes väga põnevate ja ikka masinateemaliste tortide tutvustamisega. Iga klassi oli vaeva näinud ning need olid tõelised kunsti(maius)palad.

Kohvipoiste valvsal teenidnusel said vanemad ja koolipere ennast turgutada. vahetati muljeid seninähtust ning oodati peo teist poolt, mis pakkus samavõrra masinlikult mõnusalt ja mõnusalt masinlikke elamusi. Vahvaid vaatepilte pakkus Vilde jutuvõistlusel võitnud töödest koostatud nn postkaardilaadsed vahepalad allumatustest robotitest ja hullunud kodumasinatest, üks põnev mõtisklus ennemuistsetest helikandjatest, vahva ja anekdootlikult mõjunud venekeelne "Pagas" ning lahedas laulmises kulgenud neidudeansambli  ning lastekoori esitused.

Iseenesest mõitsetavalt loostiti vanemate vahel välja orhidee, mille seekord sai külaline, kes istus lauas nr 2. Ema, kellel käib Artes poeg II klassis, osales esmakordselt suurüritusel ning sai endaga koju viia suurepärase orhidee. 

Õhtu võttis kokku kõikide kooride ja ansamblite ühislaul, millel osales solistina ka teistest muusikanumbrites osalenud kooli vilistlane  Silver Jusilo.

Meeleolukalt kulgenud üritus pani aga koolipere mõtted juba järgmise aasta ürituse suunas liikuma. On hea tõdeda, et ühisettevõtmise tulemusena said artelased pakkuda neile, kes kooliga tihedalt seotud, muljeid, mida õppeaasta lõpu eel tagasivaateliselt kaeda.

Sest märkamatult ollakse jõutud sinnamaale, kus abituuriumi tabab üsna varsti ärev riigieksamite paine ning maikuised eksami-või töökaitsmisepinged kõikides vanuseastmetes ühel või teisel viisil.